06.september 2019 

Tänane matk viib meid Tenerife saare ja kanaari saarte kõrguselt teise mäe (vulkaani) Pico Viejo tippu. Pico Viejo kõrguseks on mõõdetud 3135 m ookeani pinnast. Pico Viejo vulkaan asub Tenerife saare keskel asuvas Teide rahvuspargis ja on vulkaan El Teide, mis on kõrgeim punkt oma 3718 meetriga, üks kraatritest. Vulkaanide Pico Viejo ja ka El Teide vanuseks loetakse umbes 200 000 aastat. Pico Viejot tuntakse ka Montana Chahorra ja Narices del Teide (tõlkes: Teide ninasõõrmed) nime all. Pico Viejol on muljetavaldav kraater, mille läbimõõt on umbes 800m. Kraatri maksimum sügavus on 225 m. Pico Viejol toimus ka Teide rahvuspargi territooriumil olnud viimane vulkaanipurse. Vulkaanipurse toimus 1798 aasta suvel, ajavahemikul 09.06 kuni 08.09. Kolme kuuga voolas vulkaani 9 kraatrist välja ca 12 miljonit kuupmeetrit vulkaanilist materiali. Välja voolanud laava on täna äratuntav oma haruldase musta värvi poolest (mida värskem seda tumedam). Saare varasematele elanikele ehk guanchidele oli nii Pico Viejo kui El Teide pühad kohad, kus nende meelest elasid nende jumalad. El Teidet kutsusid guanchid Echeydeks ja selles elas nende saatan ehk Guayota. Suvekuudel karjatasid guanchid Pico Viejo ja El Teide ümber olevatel aladel oma kariloomi (kitsesid, lambaid). Piirkonna unikaalset taimestikku on uurinud paljud loodusteadlased üle maailma, nende hulgas Louis Econches Feuillée, kes 1724. aastal kirjeldas esimest korda Teide kannikest ehk Violeta del Teide (Viola cheiranthifolia), 1799–1800 veetis talve kanaaridel saksa loodusteadlane Alexander von Humbolt, 20. sajandi viiekümnendatel aastatel uuris siinset taimestikku rootslane Eric Ragnor Sventenius. Tänu neile ja veel paljudele teistele võeti 1954. aastal vastu otsus, moodustada El Teide rahvuspark ja mille suuruseks on täna 18990 ha. Tänaseks on El Teide rahvuspark saanud Euroopa nõukogu poolt jagatava Euroopa parkide kõrgeima kategooria diplomeid 4 korral: 1954, 1998,1999 ja 2004 aastal. 28.06.2007 nimetati Teide rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimistusse looduspärandina.

Mina alustasin oma matka Parador del Teide bussipeatusest. Kohale tulin liinibussiga nr.342, mis alustab sõitu Costa-Adeje bussijaamast (eestlased teavad seda ka San Eugenio bussijaamana või ka Las Americase suure bussijaamana). Buss väljub 1x päevas, kell 09.15 hommikul. Bussipilet maksis Parador del Teide peatusesse 6.05 euri. Bussisõit kestis ca 1 h ja 45 min. Parador del Teidele saab liinibussiga tulla ka Tenerife põhjakaldal olevast Puerto de la Cruzist (buss nr.348). Kes autoga tuleb, siis võib parkida Roques de Garcia vaateplatvormi parklasse (vaadake kindlasti üle, et midagi väärtuslikku ei jääks autosse nähtavale, pikanäpumehed on seal usinad).

Bussipeatusest matkasin kõige pealt Roques de Garcia vaateplatvormi juurde. Roques de Garcia vaateplatvormi juurest liikusin vasakule, ametlikule matkarajale nr.3. Matkarajal nr.3 tuleb matkata ca 1 km ja siis minna edasi matkarajale nr.23, mis viib Pico Viejo tippu. Matkarada lookleb läbi vulkaanilise maastiku ülesse Pico Viejo tippu umbes 6 km. Matkarada nr.23 on minu hinnangul kõige kergem matkarada, mis Pico Viejo tippu viib. Olen matkanud ka radadel nr.9 ja 28, mis viivad ka Pico Viejo tippu, aga need on palju raskemad. Pico Viejo tippu jõudmiseks kulus minul aega 2 h ja 29 min. Ilm oli suurepärane. Rajal ja tipus avanevad superilusad ja võimsad vaated kaldeerale, Teidele ja kõrgemal paistsid ilusti ka naabersaared La Palma, La Gomera ja El Hierro. Pico Viejo on minu teada ainuke mäetipp Tenerifel, kus on nn “tipu raamat”. See raamat on peidetud Pico Viejo tipus oleva väikse kivihunniku sisse. Kui tõsta paar kivi eemale, ilmub nähtavale metallist karp, mis on jalgadega mäe sisse surutud. Võtate karbil kaane pealt ja näete seal kilekotis olevat märkmikku ja pastakat. Märkmikusse saate soovikorral teha oma sissekande. Kuna mina olen Pico Viejo tippu külastanud kolm korda, võin öelda, et märkmik vahetub umbes aastaga. Väga lahe oli märkmikust leida enda eelmise külastuse sissekanne. Pico Viejo kraater, mis palju suurem ja sügavam kui el Teidel, tasub ka kindlasti üle vaadata. Kellel rohkem aega ja tahtmist, soovitan laskuda Pico Viejo lõunakülge pidi allapoole kuni tulevad vastu mäe küljel olevad kraatrid, huvitavad vaadata, aga rada, mis sinna viib on väga raskesti läbitav (lahtine vulkaaniline pinnas, millel käimine meenutab liivamägedel liikumist), kulutab korralikult jõuvarusi ja aega. Kuna minul oli vaja tagasi bussipeale jõuda, siis seadsin peale väikest puhkust sammud tagasi Roques de Garcia poole.

Tagasi bussipeatusesse jõudsin 13 min ennem bussi väljumisaega, ehk 15.32. Buss tuli õigel ajal kohale, aga sõitma hakkas alles kell 16.00. Seega oleks teoreetiliselt olnud mul võimalik matkata 25 min kauem (kuna ainuke liinibuss, siis riskida ei tahtnud). Tagasisõidu pilet Costa -Adeje bussijaama maksis samuti 6.05 euri ja kohale jõudsin kell 17.15. Seega, kes soovib bussiga Teidele minna ja seal sama matka teha, peab püsima minuga enam-vähem samas tempos. Buss, mis väljub Puerto de la Cruzi väljus samal ajal kui Costa-Adeje ehk siis minu buss. Peale 16.00 liinibussiga Parador del Teidelt enam ära ei saa. Samas, Parador del Teidelt algab ja lõppeb mitmeid huvitavaid matkaradasi, lihtsalt igal matkasellil tuleb leida endale sobiva pikkusega rada. Matka pikkuseks kujunes 13,9 km. Madalaim punkt on Parador del Teide bussipestus, mis asub ca 2100 meetri kõrgusel ooekani pinnast ja kõrgeim punkt on Pico Viejo tipp oma 3135 meetriga ookeani pinnast. Matkamisele kulus 4 tundi ja 50 min.

Matkale soovitan kaasa võtta vähemalt 2l vett matkaja kohta. Minul oli kaasas 3l vett ja umbes 1l jäi üle. Matkates jooge palju vett, et vältida säärelihaste krampe, veepuduusest vaikselt ligi hiilivat kehva enesetunnet jne. Kuna rada on raske, siis soovitan kindlasti midagi maitsvat matkakotti panna. Minul oli kaasas 2 kohalikku banaani, 3 õuna, 4 võileiba ja maapähklid. Banaanid ja õunad said esimestena otsa, võileivad sõin tipus. Pähkleid kulus seekord vähe. Parador del Teidel on ka kohvik, kus on ka WC.

Matka liigitan kindlasti raskeks. Kuigi raja kvaliteet on hea, väsitab ta korralikult ära. Kellel on probleemid põlvedega, neil kulub raja läbimiseks rohkem aega. Põlvedele on raskem just laskumine. Mäkke tõustes annab kindlasti tunda ka hapniku vähesus õhus, mis kindlasti matkamist kergemaks ei tee.

Riietuseks oli minul seljas pikkade varukatega jooksusärk, jalas dressipüksid ja kotis oli kaasas ka tuulejope, mille panin raja kõrgemas osas selga. Peas oli nokamüts ja jalas matkasaapad. Kes plaanib minna kas Pico Viejo või el Teide otsa, siis arvestage, et seal on külmad tuuled. Kohati on väga palav ja samas võib hakata puhuma külm tuul. Talvel ja kevadel matkajatel soovitan kaasa võtta ka kindad ja soojad mütsid. Jalatsiteks sobivad ainult matkasaapad, vulkaanilised kivid on kohati väga teravad ja just laskumine paneb jalanõud proovile. Kui võimalik ja mahub, siis võtke pikkadele ja raskete oludega matkadele lisa jalanõud kaasa juhuks kui ühed katki lähevad. Kellel matkakeppidega kergem liikuda, siis võtke need ka kaasa. Mina matkan ilma matkakepita ja olen siiamaani hästi hakkama saanud. Samuti päiksekreem ja päikseprillid. Päike saadab tavaliselt sellel rajal matkajat terve päeva. Ja igaks juhuks on mul ka pealamp ka kaasas. Parem kaasas, kui pimedas puudu. Soovitan matka kõigile kellel soov ennast natuke proovile panna ja samas nautida ilusaid vaateid, mis kõrgustes avanevad.

Vaata ka postitust meie Facebooki lehel siit lingilt.

Järgmisel nädalal plaanin matkata Tenerife kaunil põhjakaldal asuvast Punta del Hidalgost Batan de Abajosse ja tagasi.

Giid Gennost endast loe lähemalt siit.

NB! Matkamine on minu isiklik hobi ja minu poolt läbi matkatud ning blogis kajastatud matkade marsruudid ei ole alati ohutud ning tihti sisaldavad ka rajalõike, mis ei pruugi olla turvalised, ametlikud ja kõigile jõukohased. Matkates vastutab matkaja alati ise isiklikult matkamise turvalisuse, oma võimekuse ja tervise eest, ning kõikide võimalike vigastustega kaasnevate kulude eest.