Olgem ausad, teinekord on reisisihtkoha valik üsna keeruline. Maailmas on ju nii nii palju põnevaid kohti, mida uurida. Vahemere äärsed vanalinnad, Lõuna-Ameerika džunglid, Aasia põnevad köögid, USA metropolid, Aafrika loodus ja list võiks minna edasi ja edasi, Eks? Tõesti, Imelisi kohti leidub siin sinisel planeedil pea iga nurga peal, aga asetaks praegu kaalukaussidele kaks täiesti erinevat, aga omamoodi sarnast, palmisaart - Tenerife, mis asub umbes 5000 km Eestist läänes ja Bali, mis on kaks korda kaugemal idas. Ühtlasi on Bali pea kaks korda suurem saar kaks korda tihedama populatsiooniga, võib olla ongi Balil kõike kaks korda rohkem anda - nii head kui halba…

Tenerife on üks nendest kohtadest, mida kutsutakse igaveseks kevadeks. Ilm on meeldiv, mitte liiga kuum ja kindlasti mitte liiga külm, just selline paras ja üsna stabiilne aasta läbi. Lõunas saab aasta ringi mõnusalt rannas lebotada ja kui hing värskemat ilma igatseb, siis võib ju päevaks mägesid või metsa uudistama minna. Bali kuumem ja niiskem õhk võib olla mõnus eksootiline vaheldus, aga keskmisel eestlasel võib pikemalt peatumisel üle visata. Eks igapäevast elu on natuke keeruline elada kui riided keha külge kinni kleepuvad ja aru ei saa kas higistad või see on lihtsalt õhuniiskus…

Loodus on Balil lopsakas, ükskõik kuhu vaadata on kõik super roheline! Erinevatest loomadest kihavad dzunglid ja hiiglaslikud riisipõllud. Tänavatel jalutavad vastu suuremad ja väiksemad ahvid poisid ja tüdrukud ning öösiti kulgeb kuidas gekod oma nime hõikavad - ge'ko, ge'ko, ge'ko. Põnevuse lisamiseks leidub seal mitut erinevat sorti madusid, skorpioneid ja muid sedasorti tegelasi. Kuigi liiklus suuremates linnades on teine kord kohutav, siis sõit üle mägede, ja läbi džungli on kindlasti ette võtmist väärt, aga metsas tasub moskiitodega ettevaatlik olla,kindlasti kasutada sääsetõrje vahendit, sest dengue palavik ei hüüa tulles!  

Tenerife on esmapilgul natuke häbelikum ja hoiab oma varandused omale, aga kes natuke viitsib pingutada, selle avab Tenerife hoopis teistsuguse maailma. Saar on väike, kuid siin on kuus erinevat kliimavöödet. Troopilised rannad, männimetsad, mäed, mille looklevatelt serpentiinidelt avanevad peadpööritavad vaated kuristikkele ja orgudele ning ürgsed loorberimetsad pilvepiiril, kus õhk on super värske ja kergelt vürtsikas. Ohtlike loomi siin eriti ei leidu, aga kivistel randadel ära merisiiklikutele peale astu, neid okkaid pole lihtne kätte saada. Veel on Tenerife täis põnevaid matkaradu ja kaasahaaravaid legende. Näiteks räägib üks legend, et Kanaari saared on osa kadunud Atlantise mandrist… Uurimist ja avastamist jätkub siin pikemaks ajaks.

Religioosselt on Bali hoopis midagi muud. Nii maailmas, kui ka Indoneesias, on Bali eriline, sest erinevalt teistest Indoneesia saartest, kus on valdavaks usuks islam, valitseb Balil Bali Hinduism, mis on natuke erinev klassikalisest Hinduismist. Nende usku ja selle väge tunneb Balil igal pool, neil on näiteks rohkem templeid saarel, kui on maju (!!!), aga hinduism on mõnusalt eelarvamustevaba ja keegi su üle kohut ei mõista. Ole kes sa oled ja tee mis sa teed, peaasi, et heade kavatsuste ja puhta südamega. Tenerifel sellist religioosset vibe'i tunda pole. Kuigi enamus Hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, mis on ka eestlastele juba kodusem ja tuttavamate traditsioonidega usk, siis on ajaga ka nende  vaated ilmalikumaks muutunud.

Nii Bali kui Tenerife puhul ei saa rääkimata jätta vulkaanidest. Tenerife Teide vaatab meie peale alla 3718 meetri kõrguselt, mis teeb tast Hispaania ja ühtlasi Atlandi ookeani saarte kõrgeima tipu. Guanchide, ehk Tenerife põliselanike, jaoks oli Teide pühamägi. Kui olid hea Guanch, said pärast surma taevasesse Teidesse. Taevane Teide, ehk püha Teide projekteerub peegelpildina taevasse maise Teide kohal. Ja kui olid halb Guanch, siis pidid kahjuks jääma maa pealse Teide vulkaani sisse. Teidet uudistama pääseb üsna lihtsalt. Bussi ja köisraudtee kombineerimisel saab 3555 meetri kõrgusele, aga päris tippu pääsemiseks on vaja eriluba ja seda igalühele ei antagi.

Bali pühamägi on Agung oma 3142 meetriga. Balil kummardatakse Agungi siiani väga sügavalt ja kui 2017 aasta lõpus hakkas vulkaan aktiivsuse märke näitama, väitis üks Bali preestritest, et mäge mitte austavad turistid on selle välja vihastanud. Kuigi Agungile pääsemiseks eriluba vaja pole, on matk sinna palju keerulisem ja ohtlikum, kui pääs Teidele. Peab leidma kohaliku giidi mäe nõlval asuvast külast, kogu tee läbitakse jalgsi, rajad lähevad läbi džungli ja ära eksimise võimalus on suur.

Mõlemad vulkaanid on tegevvulkaanid. Bali Agung purskas viimati 2017 ja on siiani aktiivne. Teide hetkel väga suuri ohu märke näidanud pole, aga Emakest loodust ei tea kunagi ette…

Rääkides toidust, siis Indoneesia köök on I M E L I N E - mitte, et Kanaari kohalik toit halb oleks, üldsegi mitte, eestlasele võibolla just tuttavam, nii maitsete kui tooraine poolest- aga Bali toit on puhas eksootika! Banaani lehe sees küpsetatud riis, tofu ja tempe, erinevad vürtsid ja maitseained, mis toidule särtsu lisavad ja palju muud. Kui pole ise käinud ja maitsnud, siis ei oskagi hästi ette kujutada. Valik on suur ka taimetoitlastele ja veganitele ja erinevate puuviljade proovimine on lausa kohustuslik - need on seal ju täpselt parajalt valmis ja suus sulavad! Pooltele ei oskagi kohe eesti keelset nimegi anda… Aga alusta uute asjade proovimise tasakesi, muidu ehmatad oma kõhu ära.

Tenerifel on maitsed natuke kodusemad - Toorained on suuresti samad, mis eestis, aga valmistamismeetod ja maitsestamine on natuke erinev. Eriti mõnusad on kanaari kartulid, mida keedetakse mereveega, kuni vesi ära aurustub ja kartulite peale jääb meeldiv soolakiht, kohalike mojo'de, ehk kastmetega. Kui Balil võib tulla igatsus harjumuspärase toidu vastu, siis Tenerifelt leiab kenasti ka hapukoort ja musta leiba, kui tead kust otsida.

Üldisest eluolust rääkides, on Balil siblimist ja melu tänavatel rohkem, eks see tuleb sellest, et ka inimesi on poole rohkem. Liiklust on ka rohkem. Ehk ole valmis, 40 km läbimiseks autoga võib kuluda kuni 3 tundi! Roller või mootorratas on parem valik kui auto, aga selle eest kaotab mugavuse. Kaherattalisega pääseb liiklema ka teid pidi, kuhu autoga ei mahuks (teed on seal super korras, muide) ja ummikutest saab ehk sutsu kiiremini läbi. Sellegipoolest võib juhtuda, et istud ka sellega ilusti mitu tundi kinni kuskil. Bali kuumus, raske õhk, mootoritest tulev heitgaas ja ekstra soojus ei tee seda olukorda just meeldivaks… Kuigi Tenerifel on pea iga elaniku kohta 1 auto ja ummikuid tuleb aeg ajalt ette, on siin siiski liiklusolud paremad.

Üheks väga suureks miinuseks Balil on muidugi prügi. Palju inimesi = palju prügi. Plastiku hoovused ookeanis (mis jõuavad sinna ka palju kaugemalt) ja prügihunnikud tänavatel ja tee äärtes. Muidugi pole seal olukord nii hull, kui näiteks Kambodžas, aga puhtusega harjunud eestlase võib šokki viia küll. Kuumusega see roiskuv prügi muidugi levitab igasuguseid mitte meeldivaid lõhnu ja baktereid ka. Kui suudad sellele mitte keskenduda, siis tegelt pole hullu midagi, päris nii pole, et iga kord kui õue lähed, siis näed ainult prügi. Mõni võibolla ei panegi tähele, et seal olukord keskmisest hullem on, teisi (toredaid) asju, mida vaadata on ju palju rohkem.

Tenerifel on üsna hea prügi sorteerimis süsteem, tänavad ja loodus enamasti puhtad ja hoolitsetud ning prügikastid ka kenasti iga nurga peal. Eks ikka leidub siin seal maha visatud rämpsu, aga midagi eriliselt teisiti pole kui Eestis.

Inimesed on soojad ja sõbralikud mõlemal saarel. Bali tänavatel võivad kauplejad ja rollerite rentijad natuke pealetükkivad olla, aga sellega harjub ära (kes varem kokku puutunud pole, nende jaoks võib väga ebameeldiv olla, põhja eurooplastele on on selline “pähemäärimine” väga võõras) ja kui sa viisakalt naeratad ja edasi kõnnid, on täitsa okei. Viska mõni nali ka neile teine kord ja kõik jäävad rahule. Üldjuhul nad tahavad, et kas või lihtsalt korra sisse vaatad nende poodi. Inimesed on hästi kokkuhoidvad kuna enamus kohalikke elab siiski vaesuses ja nad teavad kui tähtis on üksteist aidata ning see kandub ka külalistele. Sõbralikud, külalislahked ja alati valmis aitama (kui Sa ise ka nende vastu lugupidav ja tore oled). Ka Tenerifel on kõik sõbralikud ja kenad. Teinekord võid võhivõõraga siin rääkima jääda, nagu oleksite ammused tuttavad, eestlasele täitsa võõras olukord, eks. Muidugi on soojamaa temperament meile täitsa võõras, kohalikud Tenerifel räägivad ilmekalt, kõva häälega, žestikuleerides ja palju. Isegi väga ekstravertne eestlane tundub nende kõrval nagu jäätükk. Aga anna aega atra seada, mõne aja pärast oled samasugune ja Eesti tagasi minnes ei saa aru, miks kõik nii külmad on.

Kuidas siis tundub? Bali või Tenerife… Mulle tundub, et Balil oleks kõike justkui natuke rohkem - õhk on niiskem, kuumust on nii maal kui merel rohkem, loomi on rohkem, rohelust on rohkem, toit on eksootilisem, kultuur on põnevam… Samas on rohkem ka rämpsu ja mustust, inimesi, erinevaid baktereid ja ohtlikke haigusi, liiklust on rohkem, vaesust on rohkem. Mida heledam valgus, seda tumedamad varjud, eks?

Tenerife on absoluutselt imeline ja unikaalne saar ja midagi leidub siin kõigile. Eestlasel on siin tunduvalt kergem ja tuttavam, samas lööb siinne paradiis pahviks. Mida rohkem siin oled, seda rohkem tahad olla. Kui sa pole kunagi kuskile varem reisinud, siis Tenerife on  kindla peale minek - see on piisavalt sarnane kodule, aga samas nii nii tesitmoodi, imelised mäed ja pöörased vaated, sügavsinine Atlandi Ookean ja lõunamaa rütm. Bali on rohkem seiklejatele, kellelegi, kes otsib midagi eriti kontrastset ja uut. Midagi hoopis võõrast ja võib olla natuke šokeerivat. Ja kui mõtted kuskile kauemaks kolida, siis mina panustaks Tenerifele. Bali on just kui selline suveromanss, mis esialgu on jube põnev ja nii teistmoodi ja emotsioonid löövad üle pea kokku, aga lõpuks see sama paljusus viskab üle. Tenerife on nagu püsisuhe, avab sulle ennast aeglaselt, tasa ja targu ning ehk leiad, et tahad siia ikka ja jälle tagasi tulla.

Muidugi on kõik inimesed erinevad ja leidub kindlasti kedagi, kes kõike hoopis vastupidi näeb. Keegi ei saagi ette öelda, et kuhu siis minna, lõppude lõpuks peaks ise järgi vaatama, et kus siis mis rohkem meeldib ja nagu kõige muuga elus, selle “oma” ära tundma. Aga loodetavasti hakkas süda natuke kiiremini lööma ja sisetunne sosistas, et kuhu poole maailma lennata😏