09.august 2019

Tänane matk algab Tenerife lõunalennujaama lähedalt Atlandi Ookeani kaldalt La Tejita külast. Mina tulin kohale autoga aga Los Cristianosest saab sinna ka liinibussiga nr 470, maha tuleb bussist minna El Confital peatuses (peatuse nr 7276).

Matka alguses liikusin mööda La Tejita liivaranna serva Montana Roja poole. Alguses oli rada liivane (ikkagi liivarand), rannast möödudes Montana Roja jalamil hakkab matkarada kergelt tõusma. Mina valisin mäetippu minekuks El Medano asulapoolse raja (see on ka ainuke ametlik rada). Raja kvaliteet on hea umbes poole mäeni, siis vajub rada laiaks ja iga matkasell peab omale ise sobiva jalajälje leidma, mida mööda mina.

Kogu matk kulges tugeva tuulega. El Medano linnakese kandis puhuvad tugevad tuuled aastaringselt. Kohalikud kutsuvad Atlandi Ookeani valitsevaid tuuli los vientos alisiosteks. Tuul on kohati nii tugev, et telefoniga pildistades tahtis telefon käest minama lennata.
Montana Roja ehk punane mägi pole üldsegi kõrge - ainult 171 m. Samas, tipust avanevad avarad vaated tekitavad tunde palju suuremast kõrgusest. Montana Roja ehk punane mägi on vulkaan, mis purskas umbes 100 000 aastat tagasi. Vulkaan koosneb basaltkivimist, mis tavaliselt on pruuni või musta värvi, siin El Medano kõrval on vulkaanike saanud omale punase värvi raudoksiidi suurest sisaldusest (ehk mägi ongi reaalselt raua roostevärvi punane).
Ajalooliselt on nn. punasest mäest esimesed mainimised pärit põliselanike guanchide pärimustest, kus on kirjas, et käidi Montana Roja varjus olevas La Tejita rannas Benesmeri pidustuste ajal ujumisvõistlusi pidamas. Guanchid pidasid augustis lõikuspidu, see oli ka aeg, kus guanchid pidutsesid üle kogu saare. Kui juhtus, et mõne guanchi kuninga vahel käis sõda, siis see peatati pidustuste ajaks. See oli ka aeg, kus kõik said vabalt ringi liikuda üle saare ja vallalised said abielusi sõlmida. Väidetavalt oli see ka Las Teresitase ranna kõrval teine rand, kus nõiad täiskuuajal ujusid.
Peale Tenerife vallutamist, teadsid kõik meresõitjad hästi Montana Rojat. Siin peatus ka 1519 aasta septembris enne oma kuulsat ümbermaailma reisi Fernão de Magalhães, kes täiendas siin nii oma meeskonda kui ka toidu- ja veevarusid. Kahekümnenda sajandi alguses oli El Medano ja kogu Tenerife lõunakallas turistidele tundmatu. Sellel ajal hinnati turistide poolt kõrgelt just Tenerife põhjakaldal kasvavat lopsakat rohelust. Leocadio Machado (elas Santa Cruzis) oli üks vähestest, kellele väga meeldis puhkust veeta just El Medanos. Sellel ajal oli El Medanos ainult üks võõrastemaja ja väga kaootiline ühendus teiste saare osadega (reisiti kaamelite seljas). Ta kirjutas 1925 aastal ka kohalikel legendidel põhineva raamatu “ El loco de la playa”. See jutustab kurva loo La Granadillas elanud noortest armastajatest Mariast ja Juanist , kus noored vandusid üksteisele igavest truudust enne kui Juan purjetas Ameerikasse õnne otsima. Aastad möödusid, Maria ootas kannatlikult Juani, kuni lõpuks saabus Juani poolt saadetud kiri, milles Juan teatab, et ta on nüüd rikas mees ja hakkab tagasi oma armastatu poole purjetama. Maria käis teda El Medanos ookeani kaldal kivi peal ootamas aga Juan ei jõudnudki kunagi tagasi. Ja sellepärast on ka El Medano ranna lähedal kivimoodustis nimega Pena Maria ( tõlkes nt. Vaene Maria). Tänaseks on lõuna Tenerife saanud turismimagnetiks ja see võib olla alguse saanud just Leocadio Machado armastusest El Medanot ümbritseva looduse ja inimeste vastu.
Montana Roja tipus saate võimsaid panoraamvaateid imetledes sellele kõigele mõelda (kui tuul teid ära ei vii). Mäetipust laskusin sama rada mööda, kuni rada hargneb kolmeks, kus vasakpoolne viib tagasi La Tejita randa, otse minnes saab El Medanosse ja parempoolset rada minnes jõudsin Montana Bocinegro tippu (kõrgus ainult 36 m). Bocinegro mäelt läksin rada mööda El Medano poole. Raja ääres on näha ka mõned II maailmasõja aegsed kaitserajatised, mis pidid takistama võimalikku vaenlaste rünnakut (kuna Hispaania oli II maailmasõjas “neutraalne” riik, siis ilmselt Franco kartis rohkem liitlaste rünnakuid).
El Medanosse mina sisse ei läinud, kuna toimus surfarite maailmameistrivõistluste etapp ja rahvast oli palju (nii palju lohesurfsreid ja purjelaudureid pole ma ausalt korraga veel näinud). El Medano rannad ongi surfarite poolt tuntud ja hinnatud piirkond Tenerifel. Mina läksin Pena Maria (ilmselt seal Maria Juani ootaski) nime tähistava koha juurest tagasi la Tejita randa.
Raja äärde jääb ka väike soolajärv, kus armastab pesitseda linnuke nimega Mustjalg- till (Charadrius alexandrines või hispaania keeli Chorlitejo patinegro). Raja ääres hoiatavad sildid, mis paluvad neid linde mitte segada. Montana Roja ümber on ka Tenerife ainukesed looduslikud liivadüünid, mis on inimeste majanduslike huvide tõttu aegade jooksul kannatada saanud (alguses suurtele tomatifarmidele, hiljem kiirtee ja lennuvälja ehituseks vajaliku liiva äravedu). Alates 1987 aastast on Montana Roja ümber looduskaitseala.
Matkal õpus läksin minagi La Tejita randa ujuma. Kuigi oli väga tuuline, oli ujumine väga mõnus. Korralik liivarand, kus ei lähe väga järsku sügavaks ja vesi on reaalselt kristallselge.
Matka pikkuseks tuli kokku 8 km. Aega kulus 2 h 34 min. Kõrgeimaks punktiks oli Montana Roja oma 171 m ookeani pinnast ja madalaim koht oli ookeanipind.
Matk on kerge raskusastmega. Kuna matk on lühike ja kerge, soovitan kaasa võtta joogivett 1l matkaja kohta. Söögiks soovitan kaasa võtta lemmikpuuvilja (kohalik magus banaan, kohalik natuke hapum apelsin või mõni enda uus leid fruteria letist). Piknikuks ei ole väga sobiv, kuna terve matka saatis mind tugev tuul ja tuulevaikse koha leidmine võib osutuda parajaks väljakutseks (kohati ka lendav liiv, mis hamba alla satudes mõnusalt krõbiseb). Samas on nii matka alguses La Tejitas olemas söögikohti ja El Medanos on toidu valik juba väga lai. Autoga tulijatel soovitan tagasiteel külastada Los Abrigose kaluriküla, kus sadama ümber mitmed mõnusad kalarestoranid (Los Abrigose asukoht on siin. Riietuseks soovitan suvel lühikesi pükse ja T-särki (minul oli sooja +30). Talvel võtke igaks juhuks pikad riided kaasa, kuna tegemist tuulise kandiga. Jalatsiteks sobivad kinnised jalanõud (lahtine liiv rajal), mina matkasin seekord tennistega ja jäid täiesti terveks (plätusi ei soovita). Müts pähe (tuul muidugi tahab seda endaga kaasa võtta), päiksekreem ka kotti (käed, kael ja nägu said korralikult päikest).

Matka soovitan neile, kes tahavad natuke matkata, aga pelgavad suuri kõrgusi, samal ajal on võimalus randa minna päikest võtma ja ujuma. Samuti on matk hea vaheldus hetkel Tenerifel valitsevale kuumusele (igapäev +30 või tiba peale), temperatuur on küll sama aga tuule käes on mõnus. Matkal avanevad suurepärased vaated Atlandi ookeanile, El Teidele (Tenerife kõrgeim tipp, 3718m), kogu piirkonnale ja kaugelt üle ookeani paistab ka Gran Canaria saar.

Vaata ka postitust meie Facebooki lehel siit lingilt: https://www.facebook.com/pg/Tenerife24/photos/?tab=album&album_id=1156982397845838

Järgmiseks seiklen Tenerife keskele, kus maailma suuruselt teiselt kaldeeralt alustan matka Guajara mäe otsa, mis on oma 2718 meetriga kõrguselt kolmas tipp Tenerifel.

Giid Gennost endast loe lähemalt siit: http://www.tenerife24.ee/et/pages/giid-genno