16.august 2019 

Tänane matk algab Tenerife kaldeera (kokku varisenud vana hiigelvulkaani kraater) keskelt. Kui tulete autoga saare lõunaküljelt, nagu mina, soovitan auto parkida üks vaateplatvorm enne Roques de Garciat vasakul pool maanteed oleva vaateplatvormi parklasse, mille asukohalink on siin. Platvorm on nii uus, et nime ei oska öelda ja ka google maps ei näita seda vaateplatvormi veel. Tavaliselt on seal autosid ja rahvast vähem kui Roque de Garcia ja Parador del Teide parklas, mis on tihtipeale turistide autosid ja ekskursioonibusse ääreni täis. Sealt vaateplatvormilt on ka lühem maa jalutada sõiduteed mööda matkaraja algusesse. Kes tuleb liinibussiga saab bussist maha minna Parador del Teide peatuses. Los Cristianosest ja Costa- Adejest tuleb buss nr 342. Guajara mäega on seotud mitu lugu – üks ilusam ja traagilisem kui teine. Siin kirjutan teile sellest, kuidas Guajara mägi olevat omale tänase nime saanud guanchi kuninga Benehero tütre Guajara järgi. Guanchi printsess Guajara oli abielus Tinguaroga, kes oli üks vapramatest guanchi väejuhtidest võitluses vabaduse eest kastiillaste vastu (Kastiilia on siis tänane Hispaania). 14.11.1494 hommikul toimunud kuulsas Aguere lahingus (täna kutsutakse seda kohta San Roqueks ja asub La Lagunas) sai Guajara abikaasa Tinguaro surmavalt haavata ja ta suri kaks päeva hiljem. Printsess Guajara läks oma armastatu surmast teada saades Guajara mäe tippu (kahjuks ei tea, mis võis olla varasem mäe nimi). Printsess veetis kõrgel mäe otsa üksi kaua aega, kuni ta lõpuks meelekindlalt viskus mäe otsast alla tühjusse. Guajara mägi on kuulus ka selle poolest, et seal viidi läbi ka maailma esimene astronoomiline vaatlus kõrgmäestikus Sir Charles Piazzi Smythi poolt 1856 aastal ja hiljem 1910 aastal kasutas sama kohta ka prantsuse astronoom Jean Mascart, kes uuris ja pildistas Halley komeeti eelviimasel möödumisel Maast. Guajara mäetipus on siiani säilinud kohalikest vulkaanilistest kividest laotud madalad müürid (algselt 1,5 m kõrged), mis olid kaitseks tuule eest. Ehitise keskel oli lihtne telk ja suur teleskoop. Nimelt Piazzi Smyth tahtis teada, kas Isaac Newtoni väide vastab tõele, et kõrgemal on atmosfääri läbipaistvus parem ja taevakehade uurimine tulemuslikum. Jean Mascart kiitis Guajara mäe väga häid vaatlustingimusi, kust on näha nii päiksetõus kui ka loojang. Samuti oli kahekuulisel vaatlusperioodil ainult üks päev, kus pilved segasid vaatlust. Matka algul liikusin ca 200 m mööda maanteed TF- 21 ja seejärel keerasin paremale, Pista de Siete Canadas teele, mis on väravatega suletud tee tavaliikluseks. Soovitan, et ärge kindlasti oma autot sinna värava ette parkige, seda kasutavad nii tuletõrje kui pargivahid, kui teie auto on värava ees, siis see lihtsalt teisaldatakse. Mööda Pista de Siete Canadas kruusateed jalutasin ca 600 m, kuni näitavad rohelised viidad paremale viivale matkarajale. Matkarada kannab numbrit 31. Rada on hea kvaliteediga ja keskmise raskusastmega - nägin ka 10 aastaseid lapsi minuga samas tempos ülespoole tõusmas mööda rada ülesse poole. Umbes kilometer edasi on uus matkaradade ristumine, kus mina valisin raja, mis vasakule vasakule - Alto de Guajara 1,8 km. Matkarada on seal jällegi hea kvaliteediga ja keskmise raskusastmega. Jõudes Guajara mäetippu näete vanu müüre, kus viidi läbi maailma esimesi astronoomilisi vaatlusi kõrgmäestikus. Kui ilusad vaated endale mällu ja pildistamisseadmetesse salvestatud (kogu raja ulatuses saadavad teid meeletult võimsad ja ilusad vaated), hakkan tagasi alla minema. Mina valisin laskumiseks kohaliku raja. Rada osutus oodatust raskemaks ja sisaldas endas palju lõike (enamuses), kus oli suur oht kukkuda. Kohati oli tunne nagu laskuks kruusakarjääri servalt alla, jalanõud ääreni kive ja kruusa täis, lisaks veel kaasneb laskumisega korralik tolmupilv). Kes nii palju põnevust ei otsi, neil soovitan laskuda mööda ametlikku rada. Ametlik rada on kindlasti parema kvaliteediga (ametliku raja nr 15 ja peale matkaradade risti nr 5, tuleb hoida suunda El Teide poole kaldeerale). Minu valitud rada ristus lõpuks ametliku matkarajaga nr 5 ja sealt edasi oli rada jälle korralik. Matkarada nr 5 viib meid juba tuttavale teel nimega Pista de Siete Canadas ja sealt jalutame mööda kruusateed tagasi matka algusesse umbes 3 km. Kokku tuli minul matka pikkuseks 10,8 km ja aega kulus selleks 3 tundi ja 52 minutit. Matka madalamaks punktiks jäi umbes 2100 m ookeani pinnast ja kõrgeimaks kohaks Guajara mäetipp oma 2718 meetriga ookeani pinnast. Riietuseks soovitan suvel lühikesi pükse ja T-särki (minul oli sooja +26). Talvel kindlasti pikad ja soojad riided selga, talvine temperatuur võib kõikuda 0 kuni +18. Kindlasti on talvel mäetipus tuul külmem ja vahest võib ka lund olla, mis on sellel kõrgusel mägedes normaalne. Jalatsiteks sobivad kõige paremini matkasaapad. Müts pähe (talvel hea kui soe müts), matkakepid kätte, talvel kindad ka kaasa (parem kaasas kui hiljem vaja, aga puudu), suvel matkajal peaks kaasas olema päiksekreem, kogu rada kulgeb päikse käes (mina kasutan 50-se faktoriga, varem olen ka 30-se faktoriga päikesekaitsekreemi kasutanud, aga kael oli peale matka siis ikka päiksest tuline). Matkale võtke kaasa kindlasti 1,5 l joogivett matkaja kohta (seekord kulus minul 1,5 l vett kõik ilusti ära). Kuna raja äärde ühtegi toitlustusasutust ei jää, siis soovitan endale kaasa võtta kas võileibu, sajakesi, puuvilju, pähkelid, rosinaid, kuivatatud viigimarju või midagi muud maitsvat. Matkal kipub kõht ikka tühjaks minema ja siis on matkakotist mõnus midagi head suhu pista. Jälgige muidugi, et matkakott liiga raskeks ei muutuks. Talvistele matkajatele soovitan jälgida kella, kuna talvel läheb pimedaks umbes 18.30 paiku. Kui pole enda võimetes päris kindel, siis soovitan kaasa võtta ka korraliku pealambi (mina ostsin enda oma Decathlonist, maksis alla 10€, igaks juhuks kannan alati kaasas). Korra olen ise ka talvel matkates jäänud pimeda peale. Telefoni lambiga üle laavavälja tulla oli üsna “huvitav”, mitu korda oli oht kõhuli kukkuda teravate kivide otsa. Matka soovitan kõigile, kellel füüsiline vorm ja suutlikus võimaldavad rada läbida. See on nüüd üks minu uutest lemmik matkaradadest Tenerifel. Meeletud ilusad vaated kogu matka ulatuses. Guajara mäetipust nägin nii naabersaari Gran Canariat, La Palmat, La Gomerat ja El Hierrot. Rääkimata vaadetest vulkaan El Teidele, Pico Viejole ja teistele kaldeerat ümbritsevatele tippudele. Kuna olen matkates käinud nii El Teide kui ka Pico Viejo tipus, julgen väita, et Guajara mäe tippu minev rada on hea võimalus ennast proovile panna enne kõrgemate ja ka raskemate tippude vallutamist. Nii El Teide kui Pico Viejo tippu minevad rajad on minu hinnangul tänasest rajast raskemad. Kui mõtled mida teha Tenerifel, siis Montana Guajara mäe külastamine võiks olla kindlasti üks sinu reisi osast.

Vaata ka postitust meie Facebooki lehel siit lingilt.

Järgmiseks matkaks võtan ette kõigile Tenerifel käinud matkasõpradele tuttava Masca kuristiku. Masca matka ei saa teha kuna see kuulus piraadikülast ookeaninin laskuv rada ON jätkuvalt suletud! Aga kõrvalkuristikus oleva Los Pajarese matkaraja võtame ette juba nädala pärast!

Giid Gennost endast loe lähemalt siit. Loe ka teiste matkaradade kohta meie blogist.

NB! Matkamine on minu isiklik hobi ja minu poolt läbi matkatud ning blogis kajastatud matkade marsruudid ei ole alati ohutud ning tihti sisaldavad ka rajalõike, mis ei pruugi olla turvalised, ametlikud ja kõigile jõukohased. Matkates vastutab matkaja alati ise isiklikult matkamise turvalisuse, oma võimekuse ja tervise eest, ning kõikide võimalike vigastustega kaasnevate kulude eest.