19.juuli 2019

Tänast matka alustasin Aguamansa lähedal olevalt La Caldera grillimisplatsilt. Aguamansa asub Tenerife põhjakaldal ajalooliselt tuntud kui nn. “rikaste ja ilusate” linna La Orotava kohal. Seda piirkonda tuntakse ka muistsetes legendides Hesperiidide aia asukohana. Kes käinud Eike Suurel Saaretuuril, need teavad, et isegi La Orotava vapil on kujutatud kuulsad igavest elu andvaid õunu, mida selles legendis Herakles varastama pidi. La Caldera grillimisplats asub, nagu nimi ütleb, vulkaani kraatris. Platsi juurde viib korralik asfaltkattega tee ja seal on isegi Titsa (kohalik liinibussifirma nimi) peatus. Titsa bussid nr 345 ja 346 toovad-viivad La Orotavasse ja Puerto de la Cruzi. Tenerife lõunakaldal puhkajale on kohale saamine suhteliselt aeganõudev - autoga kulus minul aega 1h 30 min, bussiga tuleb teha mitmeid ümberistumisi ja aega kulub ilmselt ka paar tundi rohkem. Tuletan ka meelde, et pimedaks läheb Tenerifel detsembris ca 18.30, matkaplaane tehes arvestage sellega.

La Caldera grillimisplats on väga korralik – veekraanid (vett joogiks ei soovitata tarvitada), korralik WC, prügikastid, laste mänguväljak, väligrillid, toolid, lauad ja muidugi imelised vaated ümritsevale männimetsale ja kõrguvatele mägedele, milleks sinna tasubki minna. Kuna minu poolt valitud matk algab ja lõppeb samas kohas siis kasutage võimalust ja võtke piknikukorv kaasa, et saaksite enne või pärast matka mõnusa lõunasöögi endale preemiaks teha.

Minu poolt läbitud rada algas La Caldera parkimisplatsilt, kõndisin mööda ametlikku matkarada (PR-TF 35) Mamio poole. Mamio külast liikusin edasi Pinolere asulasse. Pinolere asulast suundusin tagasi Aguamansa kaudu matka alguspunkti. Matka pikkuseks sai kokku 11 km. Aega kulus minul poolt raja läbimiseks 03 tundi ja 33 minutit. Matka madalaimaks punktiks jäi Pinolere asula ca 750 m ookeani pinnast ja kõrgeimaks punktiks tuli ca 1200 m ookeani pinnast. Matk on keskmise raskusega. See matkarada kulgeb pilve piiril. Raja alguses olin pilvede kohal ja hiljem kulges enamus rajast pilvede kõrgusel ehk sisuliselt pilvede sees. Raja kvaliteet on esimesed 3 km väga hea ja kulgeb läbi metsa, kus kasvavad ka kohalikud endeemilised kanaari männid, kanaari kadakad, eerikad, türnpuud jne. Peale Ruta del Agua risti on raja märgistus kohati puudulik ja segadusseajav. Mamiost Pinolere suunas soovitan liikuda mööda kitsaid külatänavaid kuna ametlik rada, mis viib Pinoleresi on hooldamata ja põldmarja okastega varred tõmbavad jalad korralikult maraskile kui neid tähele ei pane. Pinoleres asub kohalik etnograafiamuuseum, midagi sellist nagu Roca al Mare vabaõhumuuseum Eestis, ainult et tiba väiksem.

Pinolere külast tagasi tulles matkasin mööda korraliku tõusunurgaga külatänavaid, millest mõni on täiesti uskumatult suure kaldega. Kitsastel tänavatel liigeldes saab hea ülevaate kohalikes aedades olevatest vilja- puudest ja taimedest. See piirkond on tegelikult põllumajanduslikult väga viljakas ja omal ajal, kui põllumajandus oli Tenerife elanike põhitegevus, olid kõik need maalapid korralikult haritud ja kõrges hinnas. Hetkel on aedades valmimas peamiselt oma pere jaoks ploomid, kreegid, pirnid, õunad, apelsinid. Korralik matkasell võõrast aiast luba küsimata ei võta, aga kui osa saagist on aiast välja raja äärde maha kukkunud ja isu on, siis võib proovida, kuidas kohalik mari maitseb. Samuti näeb külavahel ka muuseumis olnud ehitisi, mida pole mujal Tenerifel kohanud - madalad kividest laotud tared, millel põhust katused. Aguamansast edasi mööda matkarada jalutades La Caldera poole leiab metsast ka loorberipuid. Matkaraja alguskilomeetritel leidub rajal ka puhkekohti, kus saab istuda ja jalgu puhata, sellepärast soovitan matkakotti pista ikka midagi maitsvat (mis matkakotti liiga raskeks ei tee) ja ikka ja jälle ja kindlasti ka - piisavalt joogivett (minu kogemus on selline,et 1,5 l matkaja kohta alati kaasa, tihti jääb seda üle, aga kui puudu tuleb on väga palju hullem). Minu poolt valitud raja äärde ühtegi söögikohta ei jäänud, samas Aguamansast lookleb läbi El Teidele minev manatee, mille ääres mitmed kohalikku toitu pakkuvad söögikohad. Paljud kasutavad nime “guanchinche”, mis tähendab tegelikult algselt põllumeeste talgusööklat, milles siis pakutakse eriti kohalikke (loe maitsvaid) roogasid. Söögikoha valikul jälgige kavalasti, kus kohalik söömas käib (kohalik läheb sööma ju alati vaid sinna, kus maitsvam).

Riietus peaks olema ilmastikule vastav - kui ikka talv või varakevad siis pikad riided, temperatuur +10 -+20 vahel (suvel ka ca+20), tihti ka niiske. Jalga - matkajalatsid, nende puudumisel saab raja ka tossudega läbitud, kätte matkakepid ja kerge müts pähe (raja ülemises osas päike ja kohati külm tuul). Matka soovitan kõigile kellele meeldib matkata ilusas ja vaheldurikkas looduses (rada läbib erinevaid kõrguseid ja taimestik muutub pidevalt), samuti neile kellel saare lõunakaldal lõõskavast päiksest ja kuumusest vaheldust vaja oleks. Kuna rada läbib ka kohalikke asulaid siis saab hea ülevaate, milline on elu Tenerifel väljaspool turismipiirkonda. Matkasellil võiks jalad, põlved ja puusad kenasti töökorras olla ja natuke võhma ei tee ka paha järskudel tõusudel kõndimisel.

Vaata ka postitust meie Facebooki lehel siit lingilt.

Järgmiseks matkaks valisin teile Tenerife kirdenurgas, Anaga biosfäärikaitsealal asuva, Igueste kaluriküla ja sealt algava matkaraja.

Giid Gennost endast loe lähemalt siit ja teistest külastatud matkaradadest.

NB! Matkamine on minu isiklik hobi ja minu poolt läbi matkatud ning blogis kajastatud matkade marsruudid ei ole alati ohutud ning tihti sisaldavad ka rajalõike, mis ei pruugi olla turvalised, ametlikud ja kõigile jõukohased. Matkates vastutab matkaja alati ise isiklikult matkamise turvalisuse, oma võimekuse ja tervise eest, ning kõikide võimalike vigastustega kaasnevate kulude eest.