Hispaanias eksisteerivad kaks erinevat andmebaasi kinnisvara kohta. Üks neist on Catastro ehk Kataster ning teine on Registro de la Propiedad ehk Kinnisvara Register. Mõlema eesmärk on määrata ära kinnistute omadused ja andmed. Sageli tuleb aga ette, et kahes andmebaasis olevad andmed ei kattu. Enam on selliseid juhuseid teatud vanusega kinnistutega, mille puhul on objekt omanikke vahetanud mitmel korral ning seejuures ei ole kontrollitud andmete vastavust andmebaasidega, vaid need on eelmisest ostu-müügilepingust lihtsalt “üle kantud”. Erinevused võivad esineda pinna, mahu, kinnistu piiride (ja naabrite) ning isegi asukoha/aadressi osas. 

Kinnisvara Register on avalik teenus, mis võimaldab üles märkida kõik kinnistu kohta käivad tehingud, lepingud, kohtulikud või administratiivsed märked või otsused, aga mõnedel juhtudel ka need kohtulahendid, mis võivad olla tingitud isikute majanduslikust olukorrast. Registri eesmärk on kindluse pakkumine kinnisvaraturul, kuna sisaldab kogu kinnistut puudutavat infot: kirjeldus, omanik ja arestid või piirangud, mis võivad kinnistul lasuda. Omandi registreerimine Kinnisvara Registris ei ole kohustuslik, kuid väga soovitatav.

Kataster on administratiivne andmebaas, mis sõltub Maksuameti Ministeeriumist ning kus on ära kirjeldatud kõik kinnistud, nii põllumajanduslikud, elamud kui eriomadustega kinnistud. Erinevalt Kinnisvara Registrist on Katastrisse registreerimine kohustuslik ja tasuta. Katastri peamine eesmärk on selles sisalduva info aluseks võtmine erinevate maksude (IBI ehk kinnisvaramaks, Impuesto de Suceciones ehk pärandimaks, Impuesto de Transmisiones Patrimoniales ehk ITP ehk Kinnisvaratehingu Maks) määramisel.

Kinnisvaraobjekti müügiks ettevalmistamisel on soovitatav erinevuste ilmnemisel need likvideerida. Seejuures loetakse õigeks või prevaleerivaks Kinnisvara Registri infot. Peamiselt seetõttu, et Kataster on peamiselt administratiivne vahend maksude määramiseks, kuid Kinnisvara Register avalik register, mis garanteerib juriidiliselt omandiõigused teatud objektile. 

Erinevuste ilmnemisel ja nende likvideerimiseks on oluline esmalt välja selgitada, kummas andmebaasis on esitatud ekslik info. Vead võivad esineda näiteks: kinnistu graafilistes geoviidetes ja nende vastavuses Katastriga, kinnistu piirides, kinnistu kirjelduses, ehitiste, paigalduste ja muude parenduste registreerimises jne.

Kinnistu registreerimisel Kinnisvara Registrisse on lubatud kuni 10% suurune eksimus võrreldes Katastriga. Kui erinevused Registri ja Katastri andmetes ei ületa 10% siis notariaalseks tehinguks muudatusi sisse viima ei pea. Suuremate eksimuste korral tuleb erinevused likvideerida, mis võib muuta tehingu sooritamise ajakulukaks.

Artikkel on koostatud Idealista.com kinnisvaraportaali artikli põhjal, mida saab hispaaniakeelselt täispikkuses lugeda SIIT.