La Gomera köök
La Gomera on suhteliselt väike Kanaari saar, mille pindala on vaid 370 km2 ning kellele meeldiks seda võrrelda mõne Eesti saarega, siis Muhumaa on 198 km2 suur. La Gomera saar asub Tenerife läänekaldast üle Atlandi Ookeani umbes 40 km läänes ja saarel elab umbes 21 000 elanikku. La Gomera on olnud pikalt, alates saare vallutamisest 15. sajandi keskelt, põllumajandusega tegelev saareke, mis on jäänud teistest Kanaari saartest ja muu maalima mõjust rohkem puutumata kui Kanaaride suuremad saared. Kuigi La Gomera asub suhteliselt Tenerife lähedal on sealne traditsiooniline köök ja rahvuslikud toidud täiesti omanäolised.
Saare köögi kõige vanemad toidud on ilmselt gofio (kohalik kamajahu), palmimesi ehk kanaari palmi mahlast keedetud siirup, rannakarbid ja teised ookeanikalda lähedalt püütavad kalad ja vee-elukad. Samuti kasutavad sealsed perenaised ammustest põliselanike guanchide aegadest toidu valmistamiseks kitse ja lamba piima ning liha ja muidugi sisaldab kohalik köök ohtrasti kohalikke puuvilju: viigimarju, mandleid, mokani puu vilju jne.
Gomerod või gomeritod, kuidas keegi selle saare põliselanikke kutsub, valmistasid piimast juustu, mida tehakse saarel siiani kenasti edasi. Saarel kasvatatavatest teraviljadest tehti gofio jahu, millest tehti nii soolast rüübet kui ka paksemat putru või kui oli magusaisu, siis segati gofio jahu palmimeega ja segati sinna juurde lisaks erinevaid puuvilju.
Liha valmistati tulel grillides ja traditsiooniliselt jäeti see pooltooreks, nimelt gomerod ja ka teised Kanaari saarte põliselanikud uskusid, et mida vähem liha küpsetada seda rohkem on lihas kasulikke aineid sees. Kui te lähete turismipiirkonnast välja sööma, siis võite tänapäevalgi saada natuke toorema grill-liha kui te kodus harjunud sööma olete.
Koos vallutajatega, kelleks olid nii portugallased kui ka tänase Hispaania kuningriigi alade erinevad rahvad, hakkas ka muutuma kohalike toidulaud ning traditsioonilisele põliselanike köögile hakkasid lisanduma vallutajarahvaste uued road. Uusasukatega jõudsid La Gomerale uued taimedest külalised nagu suhkruroog, viinamarjad, kartulid, riis, mandariinid, apelsinid, tomatid, paprikad, banaanid jne. Ja kõik need ülalmainitud uued maitsed on esindatud ka tänases traditsioonilises La Gomera köögis.
La Gomeral on toidud jagunenud kolmeks käiguks: eelroog ehk tapas, põhiroog ja magustoit, nii nagu enamus Kanaari saartel, millest üldisemalt saate juurde lugeda artiklis: „Kanaari saarte traditsioonilised toidud“.
Muidugi pakutakse täna La Gomeral lisaks traditsioonilisele kohalikule köögile ka teiste rahvaste toite, mis on leidnud oma koha nii kohalike kui ka turistide söögilaual, siit saarelt võib leida väga head paella’t, pitsasid, arepaseid, risottot, itaalia käsitööjäätiseid, tiramisud jne.
Ainult La Gomera köögi eripäradena tooks välja mõned näited:
Potaje ehk köögiviljasupi sisse segatakse enne söömise alustamist gofiot (kohalik kamajahu) ja seda lisatakse nii palju, et supp muutub lausa pudruks. Sellepärast serveeritakse potaje kõrvale laule tihtipleale kausike või purgike gofio jahuga. Selle saare kõige tuntum potaje on Potaje de Berros ehk köögiviljasupp, millele on lisatud ohtralt ürt-allikkressi ehk berrost. Samuti lisatakse potaje sisse omale sobiva maitse saavutamiseks ka kanaari kastmeid ehk mojo-sid, mida on La Gomeral kahte sorti: mojo rojo (punane kaste, veidi teravam) ja mojo verde (roheline kaste, tavaliselt kas koriandri- või peterselli-maitseline). Kanaari kastmeid lisatakse ohtrasti muidugi kõikidele soolastele toitudele maitse järgi, näiteks kanaari kartulite ehk papas arrugadas-te peale, saiale, mis on hispaania keeles pan, lihale, salatile, grillitud kitsejuustule jne.
La Gomerale on veel iseloomulik saiale või leivale määrida määrdejuustusegu, mida kutsutakse almogroteks. Almogrote valmistatakse kõvast imepeenikeseks riivitud lamba- või kitsejuustust (või nende segust), millele lisatakse purustatud küüslauguküüs, väike kuivatatud paprika, paprika pastat (küpsetatud paprika püree), oliiviõli, purustatud tomatit ja maitse järgi tšillipipart.
La Gomeral valmistatakse, kui mitte kõik, siis enamus kanaari saartel müüdavat palmimeest ehk miel de palmast. Nimelt, just La Gomera saarel kasvab kõigist Kanaari saartest kõige rohkem endeemilisi kanaari datlipalme, ehk rohkem kui 200 000 palmipuud. Miel de Palma ehk palmimee saamiseks kasutatakse traditsioonilist meetodit, mida kasutasid juba saare põliselanikud gomerod, enne võõrvõimu saabumist La Gomera saarele 15.sajandil.
Palmimee saamiseks tuleb esmalt koguda kanaari datlipalmi mahla, mida nimetatakse guarapoks. Guarapo on värskelt väga vitamiinirikas ja tervistav mahl, aga häda on selles, et ta ei säili värskena üle 48 tunni. Sellepärast keedetakse guarapot potis tulel seni kuni ta muutub nii värvilt kui konsistentsilt sarnaseks tavalise mesilaste meega. Valmis palmimesi, mida oleks õigem nimetada ka palmisiirupiks, on tumepruuni värvi, magus ja paksem siirup, mis meenutab eestlastele nii maitselt kui välimuselt pisut maltoosa siirupit. Palmimett kasutatakse La Gomera köögis väga laialdaselt, näiteks nii liha grillimisel kui ka magusate küpsiste valmistamisel. Gomerod kutsuvad palmimett ka La Gomera Viagraks, kuna seal on palju vitamiine sees, mis stimuleerivad inimese veresoonkonda.
Magustoitudest kostitatakse teid selliste hõrgutistega nagu näiteks: Bilana kook (mandli ja rosinatega kook, millele on peale nisujahu lisatud ka kartulit), Torta de Cuajada ehk kohalik kohupiimakook (tihtipeale kasutatakse kitsepiimaast tehtud kohupiima), Rosquetes (õlis küpsetatud sõõrik, millel on sidruni ja aniisi maitse), Tortas de Manteca (võiküpsised), Morones (mandliküpsised) ja Galletas Burras (suhkruga küpsised). Soovitame kindlasti proovida kohalikke käsitööküpsiseid, eriti kui nad on värskelt ahjust tulnud.
Magustoidu juurde joovad kohalikud kohvi, mida saab tellida nii alkoholilisandiga kui ilma:
Cafe con leche – espressokohvi piimaga (näeb välja nagu cappuccino),
Cortado natural – väike espressokohvi piimaga,
Cortado leche leche – väike espressokohvi kondenspiimaga tassi põhjas ja piimavahuga kohvi peal (võidakse kasutada ka kitsepiima),
Cafe americano – must espressokohvi,
Barraquito – likööriga espressokohvi koos piimavahu ja kondenspiimaga,
Carajillo – must väike espresso koos brändi, likööri või parraga (kohalike nimetus puskarile).
Kui toidud maitstud, siis võetakse peale sööki väike pitsike kohalikku napsu.
La Gomeral on oma kohalikeks vägijookideks Gomeron, la Mistela ja kohalikust väga vanast viinamarjasordist „Forestera“ valmistatud vein. Forestera on La Gomeral saanud täiesti omanäolise maitse, mis on ainulaadne kogu maailmas. Nimelt kui Forestera La Gomerale jõudis umbes 500 aastat tagasi on ta tänu saare vulkaanilisele pinnasele ja unikaalsele kliimale omandanud täiesti omanäolise maitse ja muidugi jäid ka La Gomera istandused suurtest taime-taudidest enamasti puutumata, kui need hävitasid suurema osa maailma viinamarjasortidest 19. sajandil. Samuti öeldakse, et mida kõrgemal La Gomera saarel viinamari kasvab seda parem on veini kvaliteet. Seetõttu asuvadki enamik saare veiniistandusi 600 – 1200 km kõrgusel merepinnast. Veiniteadlike inimeste hulgas on La Gomera veinide, eriti haruldastest viinamarja sortidest saadud veinide järele, nõudlus viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud.
Gomeroni valmistamisel segatakse kokku kohalik viinamarja-puskar ehk parra (puskari alkoholisisaldus kõigub 20 – 30 % vahel) ja palmimesi. Enne gomeroni tarvitamist tuleb pudel korralikult läbi loksutada, muidu jääb palmimesi põhja ja parra tõuseb pinnale.
La Mistela valmistatakse valgest veinist, millele lisatakse apelsini koort, vürtse, karamell-suhkrut ja kui see on piisavalt kaua seisnud siis lisatakse sinna veel kohalikku viinamarjabrändit.
Soovime kõigile mõnusaid maitseelamusi La Gomera saarel!
Soovitame gurmeesõpradele!
Võimalus on tellida Tenerife24-lt SOOVITUURINA Tenerife24 Kanaari Gurmeetuur, mille jooksul näete ka saart - käiakse kahes pealinnas (Santa Cruzi ja La Laguna vanalinnas), muinasjutulises ja endeemikutest pungil Anaga loorberimetsas ning Tenerife põhjakaldal koos eestikeelse professionaalse giidiga, väikebussiga, väikeste gruppidega ja imelise Kanaari gurmeelõunasöögiga! Kogu päev on täis juttu gurmeest ja degusteerimisi nii Aafrika turul kui kõigis peatustes, rikkalikust kanaari stiilis lõunasöögist rannarestoranis rääkimata!