Eluaseme hind langeb rohkem kui 8% võrra Hispaania eri paigus

Artikkel on avaldatud 07.10.2020 Hispaania majandusuudiste portaalis elEconomista.es

Üleriiklikul tasemel on kinnisvarahinnad muutunud vähe, hoolimata majanduse kokkukukkumisest. Eluaseme hinnad kohanemine majandustsükliga toimub viivitusega. Teatud piirkonnad on aga tundlikumad hinnalangusele sõltuvalt kriisist ja on alanud hindade muutumine, mõnel pool ulatuvad kvartalipõhised langused juba üle 8%. Kasutatud kinnisvara hinnalangus puudutab taaskord valusamalt rannikuala (kõige enam Vahemere piirkonda), kuigi vähemal määral kui eelmise kriisi ajal.

Transpordi, Liikluse ja Linnade Arengu ministeeriumi andmetel on kinnisvara hinnad näidanud kerget langustrendi üleriiklikul tasemel, seda nii aasta kui kvartali lõikes. Langus võrreldes eelmise aastaga oli 1,7% ja kvartalipõhiselt 1,8%. Selle aasta teise kvartali hinnalangus võrreldes eelmise aastaga oli esimene aastane langus peale 2015. aasta esimest kvartalit, kommenteerib Félix Lores, BBVA (panga) Research ökonomist. Ekspert lisab, et turg korrigeerub järgmistel kuudel. 

Süvenedes põhjalikumalt hinnalanguse andmetesse, mainib Hispaania Hüpoteegi Liit, et hindade liikumises on näha kahte eri suunda: kui kasutatud eluasemete hinnad langesid aasta jooksul 1,9% siis uusehitiste hinnad jätkasid tõusutrendi, kerkides aasta lõikes 0,6% võrra. Kuigi hinnalangus on üldine, siis rohkem annab muutus tunda valdades, mis on rohkem sõltuvad välisturismist.

Kanaari saartel on Arona (Tenerife saar)  vallas registreeritud 8,2% suurune hinnalangus võrreldes eelmise aastaga ning San Bartolomé de Tirajana (Gran Canaria saar) vallas, kus asub Maspalomase turismipiirkond on hinnad langenud 7,2% võrra.

Samas nendib Felix Lores, et võrreldes 2008. aastaga on nüüd tingimused kinnisvarasektoris hoopis teistsugused. Kuigi hinnatõus on olnud pidev alates 2015.aastast, pole siiski jõutud 2008.aasta kriisieelse maksimumini. Langenud on finantseeringute hind. Eluaseme ost nõuab nüüd väiksemat pingutust võrreldes 12 aasta taguse ajaga (44% osakaal perekondlikest sissetulekutest aastal 2008 võrreldes nüüdse 30% osakaaluga 2019.aastal). Toetudes nendele andmetele võib oletada, et hinnalangus ei saa olema nii intensiivne ega sama kauakestev kui 2009. ja 2014.aasta vaheline langus.

Täispikka uudist hispaania keeles loe SIIT .