Parimad Tenerife matkarajad 2020

Täna panen teie jaoks, kes te tahate avastada Tenerifet tema metsiku ja võimsa looduse poole pealt, raskuse järgi ritta, minu poolt sellel suvel läbitud matkarajad, mida ma matkablogidesse kirja pannud olen.

Alustan KERGEMATEST matkadest, mis peaks olema jõukohased kõigile matkasellidele olenemata nende vanusest ja füüsilisest ettevalmistusest.
• Kõige kergemaks matkaks paigutan XIV matkablogi – Rambla de Castro jalutusmatka. Selle raja läbimiseks ei ole vaja eraldi matkariideid ega jalatseid. Ainukeseks takistuseks võib matkamisel olla vihmasadu, kuna rada asub Tenerife põhjakaldal ja seal on sademeid natukene rohkem kui Tenerife lõunakaldal.
• Kerge matka leiate ka IV matkablogi postituse alt – La Catedrali matk. Rada on lühike ja hea kvaliteediga. Samuti ei nõua matkavarustuse olemasolu. Matkates tuleb arvestada raja kõrgusega ookeani pinnast ja samuti on aastas paar päeva, kui rada on lume tõttu suletud, siis on ka matka algusesse viiv maantee suletud.

• Kergeks hindan ma veel ka V matkablogi – Agua Garcia matkarada. See on üks minu lemmikradasid (eriti see osa, mis kulgeb Lomo la Jara grillimisplatsini ja tagasi). Agua Garcia matkaraja alguses on ca 500 m pikkune lõik, kus saab liikuda nii lapsevankri kui ka ratastooliga. Selle raja äärde jäävad ka koopad, kus eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses filmiti kaadreid koos Sylvester Stallonega, tema viimase filmi “Rambo V: Last Blood” jaoks. Kuna tegemist on loorberimetsa-alaga, siis tasub enne matkamist hommikul ilmaprognoos üle vaadata (et ei oleks liiga sademeterohke). Rada saab samuti läbitud ilma matkasaabasteta.

• Samuti on hea ja kerge ka XVII blogi – vulkaan Chinyero matk. Läbisin matkaraja jooksujalatsitega ja nendega ei juhtunud midagi paha, aga kui vulkaaniliste kividega jalgpalli hakata mängima, siis olete matka lõpus muidugi paljajalu. Matkarada sobib kenasti matkamiseks igal aastaajal.

• XVIII matkablogi – Barranco del Infierno matka liigitan mina kergeks. Barranco del Infierno ehk “põrgukuru matka” raja saab samuti matkatud ilma spetsiaalse matkavarustuseta ja matka kestvus on ka suhteliselt lühike. Kergetel radadel matkates peaks ikkagi kaasas olema veepudel, sest ka kerge matk võtab naha märjaks.

Järgmiseks annan siinkohal huvilistele eralid nimekirja KESKMISE raskusastmega matkadest.

• Minu III matkablogis olnud Guaza mäe ja -platoo matka paigutan keskmise raskusega matkaks. Sellel matkal soovitan kasutada matkajalanõusid. Rajal on kohati palju lahtiseid kive. Samas on rada Tenerife lõuna kuurordi kõrval, seega paljudele väga mugava alguskohaga ära proovida. Kindlasti võtke kaasa joogipudel (minu soovitus 1,5 l vett). Guaza mäe matka teeb lihtsamaks ka see, et kõrvuti läheb mitu rada ja on võimalik teha lühem matk, kui enam ei jaksa.

• Järgmine keskmise raskusastmega matk on XI matkablogi ehk Montaña Roja või eesti keeli – “Punase Mäe” matk. Matkarajal on just Montaña Roja tippu minnes tõusul ja laskumisel kohati lahtiseid kive, mis nõuavad tähelepanu. Matkavarustuses võiks olla matkasaapad, müts (kuna sealkandis on aastaringselt tugev tuul), päiksekreem ja päikseprillid. Kindlasti vesi! Samas on võimalik sealsamas mäel ette võtta ka lühemat rada, kui minu poolt läbitud matk liiga pikaks osutub.

• El Roque del Conde matka, VI matkablogi, paigutan samuti keskmise raskusastmega matkaks. Matkamine El Roque del Conde tippu on muidugi paras pingutus, samas matk ise on suhteliselt lühike. Sellel matkal kindlasti matkasaapad jalga. Rada on kohati järsk ja lahtiste kividega. Joogivesi kindlasti kaasa.

Edasi tulevad RASKE kategooria matkad tõsisematele matkasellidele, kel kere terve ja tugev.

• Rasketest veel keskmise raskusastme poole on Aguamansa matk, millest ma kirjutasin oma VIII matkablogis. Kui teha sama pikk matk, siis peale matka olete kindlasti päris väsinud. Matk on enamasti pilvede sees ja ududvihma võimalus on suur.

• Järgmisena raskuselt paigutan oma X matka – Arona – Adeje matk. Matk on samuti piisavalt pikk, et korralikult mägedes turnimisest päeva lõpuks ära väsida. See matk sobib hästi liinibussiga liiklejatele, kes puhkavad Tenerife lõuna kuurordis.

• Edasi natuke raskemaks paigutaks II matkablogis kirjeldatud müstilist ja nõiduslikku loorberimetsagi väisav El Bailadero matka. See matkarada kulgeb Tenerife põhjakaldal ja ainuüksi autoga matka alguspunkti jõudmine võtab aega 1 – 1,5 tundi. Rajal on võrdselt tõuse ja laskumisi, mis võtavad enamus matkaselle korralikult võhmale.

• Raske on kindlasti ka VII matkablogis kirjeldatud Buenavista – Punta de Teno matk. Matk algab kohe korraliku tõusuga, mis kestab ca 1,5 km. Rada on kohati väga kitsas ja kulgeb kuristiku serval (mingit turvatõket ei ole). Päeva lõpuks olete kindlasti mõnusalt väsinud, aga uhke enda üle ja võimsaid vaateid telefon täis.

• Viimasena paigutan raskesse kategooriasse Montaña Guajara matka, millest ma kirjutasin XII matkablogis. Rada algab 2000 m kõrguselt ja hakkab sealt tõusma kuni 2718 meetrini. Kõrgustes matkamine on kindlasti organismile raskem, kui ookeanipinna lähedal.

Rasketele ja ekstreemsema taseme matkadele tuleb kindlasti kaasa võtta juba lisaks joogiveele ka midagi söödavat, et vajadusel ennast toiduga natuke mõnusasti turgutada. Matkata soovitan matkasaabastega, matkakepid on samuti kasuks, korralik seljakott, kuhu mahub lisaks joogiveele ja toidule ära ka tuulejope või dressipluus juhuks, kui peaks jahe hakkama. Soovitan kaasa võtta ka taskulambi või pealambi juhuks, kui hilja peale jääte.

Edasi tuleb EXTREEMKLASS, kuhu kuuluvad matkad on kõik ohtlikud ja nõuavad rohkem tähelepanu, et püsida valitud rajal ja tõstavad matkaselli adrenaliini ikka ka kenasti.

• Extreem klassis paigutaks esimeseks Igueste de San Andresi matka, mille kohta saate lugeda IX matkablogist. Kui läbida sama rada, siis kohati on õige raja või õigem oleks öelda, et üldse raja leidmine väga keeruline, kuna raja märgistus puudub, see puudutab eriti raja teistpoolt. Sellel rajal on ohtlikud just laskumised.

• Järgmisena paigutaks ekstreemseks matkaks XV matkablogis kirjeldatud Pico Viejo matka. Rada on iseenesest korralik, aga ekstreemseks teeb selle matka kindlasti kõrgus - Pico Viejo tipp on 3135 meetri kõrgusel ookeani pinnast. Mulle endale tunduvad kõrgemal kui 3000 meetrit matkates jalad alati palju raskemad.

• Morro de la Galera matka (XIII matkablogi) paigutan samuti ekstreemklassi, kohati on õige matkaraja leidmine üsna keeruline. Seda matkarada kasutatakse üsna harva ja mägilammaste rajad ajavad korralikult pea sassi. Samuti on rajal mitmed ohtlikud kohad, kus tuleb olla väga ettevaatlik.

• Kõige ekstreemsemateks paigutan ma kaks matka XVI matkablogi Punta del Hidalgo matka ja I matkablogi Güimari akende matka. Punta del Hidalgo matkaraja läbimine võib osutuda väga raskeks või võimatuks kui raja alguses olevas jões on vesi. Ka ilma veeta on rada piisavalt raske ja ohtlik.

• Güimari akende rada on samuti ohtlik kuna rada kulgeb kohati kuristiku serval ja tuleb läbida tunneleid, mis ei ole valgustatud. Samuti ei ole tegemist rajaga, mille turvalisust keegi kontrolliks. Kuigi matkarada on ametlikult suletud on seal matkamas üsna palju matkaselle. Güimari akende rajal matkajal peab olema kaasas pealamp või taskulamp, sest tunnelid on kohati nii pikad, et valgus teisest otsast ei paista.

Selline sai minu tänane matkablogi, loodan väga, et see on teile abiks sobiva matkaraja leidmisel Tenerifel. Muidugi on Tenerifel veel väga palju lahedaid ja isegi väga lahedaid matkaradasid, millest ma pole jõudnud kirjutada ja kuhu pole isegi veel jõudnud matkama. Alates järgnevast REEDEST 18.10.2019 ootan nii mina kui ka giid Eike kõiki Tenerife24 sõpru, tuuritajaid ja minu matkasõpru meie esimeste SAARETUURIDE INFOTUNDI kell 17.00 ja kella 19.00 – 20.00 toimub MINU TASUTA MATKAINFOTUND, kus ma räägin matkamisest Tenerifel, annan huvilistele matkanõu ja vastan kõikidele küsimustele. Toimumiskohast, kus me Tenerife24 infotunde läbi viima hakkame – anname kohe peagi uue nädala jooksul eraldi teada kõigile!

NB! Matkamine on minu isiklik hobi ja minu poolt läbi matkatud ning blogis kajastatud matkade marsruudid ei ole alati ohutud ning tihti sisaldavad ka rajalõike, mis ei pruugi olla turvalised, ametlikud ja kõigile jõukohased. Matkates vastutab matkaja alati ise isiklikult matkamise turvalisuse, oma võimekuse ja tervise eest, ning kõikide võimalike vigastustega kaasnevate kulude eest.