La Palma saarel hakkas purskama vulkaan! IV osa. Kuidas minna La Palma vulkaani vaatama ja kas seda tasub üldse teha?
Piksetorm La Palma vulkaani kraatris. Pilt tehtud kohaliku fotograafi Abian San Gil poolt.
Mis on toimunud vahepeal? Droonimissioon, koerte päästmise saaga, piksetorm vulkaani sisemuses, tornaado, “nõiutud” pühakuju ja A-rühm…
Käesolev artikkel on jätkuks blogipostitusele La Palma saarel hakkas purskama vulkaan! I osa, mis on kirjutatud vahetult pärast vulkaanipurset, La Palma saarel hakkas purskama vulkaan! II osa, mis on kirjutatud nädal aega hiljem ja La Palma saarel hakkas purskama vulkaan! III osa, mis on kirjutatud kaks nädalat pärast purset. Praeguseks on purske algusest möödas juba rohkem kui kaks kuud (25. novembri seisuga 68 päeva!) ja peatumise märke ei ole veel kuskilt näha…
Artiklis jagab mõtteid, nõuandeid ja kohalike La Palma elanike kogemusi Tenerife saarel elav Annika Kiili
Sellest ajast kui väikesel ilusal aga turistide jaoks vähemtuntud La Palma saarel hakkas purskama vulkaan on möödas tänaseks juba rohkem kui kaks kuud! Olen teile eelnevalt natukene kirjeldanud kuidas kohalikud inimesed, sealhulgas minu La Palmalt pärit elukaaslase pere, kõige sellega toime on üritanud tulla, millise põntsu on saanud saare majandus ning kuidas on muutunud La Palma maastik. Ehk olete näinud nii mind kui Eiket olukorra kohta selgitusi andmas Terevisioonis, Ringvaates kui ka TV3 Seitsmestes Uudistes. Siinkohal väike kokkuvõte sellest, mis seis on hetkel La Palma saarel:
Alates 19. septembrist 2021, kui purse esmakordselt saarel toimus, on laavakeeled jõudnud saarel hävitada mitmeid külasid - sealhulgas kiriku, kooli, jalgpalliväljaku, maadlusstaadioni, ranna, tuhandeid kodusid, surnuaia, mitmeid istandusi ja banaanipõldusid ning ohustatud on ka populaarsed ranna- ja turismipiirkonnad.
Kuna laavakeeled liiguvad üsna ettearvamatut rada pidi, siis on nende ligiduses asuvatest piirkondadest evakueeritud ligi 6200 inimest. Inimesed peatuvad ajutiselt kas pereliikmete juures, hotellides, rendikorterites või valitsuse poolt pakutavas majutuses, ehitama on hakatud ka uusi lihtsa plaaniga elumaju.
Teistest ligidal asuvates piirkondades on hetkel ligi 3000 inimest oma kodudes karantiinis, sest üks uus laavakeel kohtus taas ookeaniga ning see eritab mürgist tossu, mis võib inimesele sisse hingates kahjulik olla.
Laavajõgede kogulaiuseks on mõõdetud 3,3km, ning need on hävitanud 2798 ehitist, millest 2676 on täielikult hävinenud ja 122 on osaliselt hävinenud või selle äärel. Samuti on laava ära hävitanud teedevõrgustiku.
Saarel on toimunud mitmeid tugevaid maavärinaid, tugevamad neist on mõõdetud 5,1 pallisteks, mida ka kohalikud La Palma elanikud oma kodudes on tundnud.
Laavajõgedes on nähtud triivimas kuni 3-korruseliste hoonete kõrguseid laavapomme!
Copernicuse satelliitide süsteem on mõõtnud laavaga kaetud maa-ala 1088 hektari suuruseks. See on pindalalt suurem kui Vatican City!
Vastavalt päevale ja tuule suunale häirib tuhapilv aeg-ajalt La Palma saare lennuliiklust.
Saar on kaetud paksu tuhakihi alla, osad kraatrile lähemal asuvad hooned on mattunud peaaegu tervenisti, nii et ainult korsten paistab välja! Ülejäänud saare majapidamised peavad pidevalt katuseid ja hoove tuhast puhastama, et vältida hoonete sisse varisemist.
Õhukvaliteet saarel on väga madal, tuhapilv on välja pritsinud kõrges koguses väävlit ja süsihappegaasi, mis on värvinud osa ümberkaudsest õhust pruunikas-kollaseks, samuti on õhus aeg-ajalt tunda mädamuna haisu. Õhk on kohati ka nii tihe, et vahepeal ei olnud ei vulkaani ennast ega laavatki tossupilve vahelt näha.
NB! Kui mädamuna hais on inimesele pigem ebameeldiv kui ohtlik, siis küüslaugu haisu tundes tuleb kiirelt evakueeruda, siin on tegemist mürgise ja hingamisteedele eriti ohtliku gaasiga õhus!
Milline näeb välja La Palma elu praegu?
Kujuta ette milline tunne oleks magada pimedas mürisevas laeva masina ruumis, kust pidevalt kostuvad mingid seletamatud plahvatused? Kuidas oleks ärgata väriseva mööbliga toas või kuidas oleks jalutada õues mitmekordne mask ning kaitseprillid ees ja pea tuhka täis? Just selline kogemus võib ees oodata inimest, kes saabub La Palma saarele...
La Palma näeb hetkel välja nagu oleks sinna maha sadanud paks kiht värsket lund - vaheta valge värv musta vastu ja vaatepilt on üsna sarnane! Tänava äärtes on näha hulganisti tuhakuhje, ja kohalik elanik peab suure osa oma päevast veetma katust - mis on reeglina lame ning kust tuhk ise maha ei libise - tuhast puhtaks pühkides. Säärane töö kestab mitu tundi ja vajab mitut tugevat abikätt! Igapäeva elu taustamuusikaks kostub kõva mürin ning samuti toimuvad tihedad maavärinad…
Samas on saarel mitmeid paiku, kus vulkaani pole ei näha, ei kuulda ega ka tunda - näiteks saare pealinnas ja põhjaosas kulgeb elu edasi enam-vähem normaalselt.
Piksetorm vulkaani südames, kivirahe, tornaado ja laavakosk
Rohkem kui kahe kuu jooksul on La Palma vulkaan näidanud end väga mitmest ekstreemsest ja üllatavast nurgast! Üheks täiesti üllatavaks ja vaatemänguliseks fenomeniks osutus see, et vulkaan võib tekitada enda sees päris oma piksetormi! Allpool näete pilti ühest vulkaani sees tekkinud piksenoolest, mille jäädvustas La Palmal 30.oktoobril pildile INVOLCAN vulkaaniinstituudi töötaja.
Sääraseid piksenooli esineb vähem kui 30% vulkaanides. Selline piksetorm tekib vulkaani sisemuses siis, kui vulkaanist väljuv tuhk ja püroklast on algselt neutraalse elektrilaenguga, aga osakeste üksteise vastu hõõrdumine põhjustab ioonide vabanemist, mis tekitab pikselööke! Olukord sarnaneb täiesti tavalisele äikesetormile - äikese ajal tekib elektrilaeng rahe ja veepiiskade hõõrdumisest, vulkaani puhul aga tuha ja püroklasti osakeste hõõrdumisest. Seesama püroklast sajab aga kuni 5km raadiuses suuremate või väiksemate tükkidena kivirahena alla!
Teise fenomenina jäädvustati 15. novembril La Palma tuhatornaado, mis tekkis õhutemperatuuride segunemisest. Kuna kõrgemal on temperatuurid väga kõrged ja madalamal palju madalamad, siis moodusus kahe õhumassi segunemisel ja tuule jõul selline tornaado!
28. septembril jõudis laava esmakordselt ookeanini moodustades laia laavakose ja tekitades ookeani pinnale uue delta. Pärast seda on laavat nädalate viisi juurde voolanud laiendades koske ja mattes enda alla väikese kohaliku ranna koos rannaäärse kioskiga.
Koerad, droonid ja A-rühm
Üks traagilisemaks osaks kogu selle looduskatastroofi juures on osutunud tõsiasi, et mitmed elanikud pidid oma kodudest evakueeruma loetud minutite jooksul. Vaatamata sellele, et purset oli küll mõnda aega ette ennustatud ei osatud eelnevalt kindlaks teha kus täpselt kraater avaneb, mis rada pidi laavajõed voolama hakkavad ning kelle varad ja majad kõigepealt voolule ette jäävad. Need asjaolud tekitasid säärase olukorra, kus mitmel juhul jooksid inimeste juurest ära mürinat, värinat ja pauke kartvad paanikas koduloomad… Kui enamikel juhtudel viidi loomakesed hiljem ikka oma inimestega kokku, siis meedias leidis palju kajastust üks eriline lugu laavajõgede vahele lõksu jäänud koertest.
Kõik algas 7. oktoobril. Rohkem kui kaks nädalat pärast purske algust teatas Kanaari loomade assotsiatsioon Leales.org, et nad on märganud laava poolt täiesti ära lõigatud tsoonis elus looma. Looma olemasolu tuvastati juhuslikult, vaadates ühte mitmest laava kohalt filmitud droonivideotest. Peatselt selgus, et tegu polnud kassiga, vaid kolme-nelja koeraga, kellest enamik olid hagijad, ja et nende elud on ohus, sest võimuorganid jäid uudise peale passiivseks... Ei läinud päevagi kui uudis muutus viraalseks ning varsti kirjutasid sellest uudisteväljaanded igalt poolt maailmast!
Leales ja mitmed erinevad loomadega tegelevad organisatsioonid algatasid selle peale sotsiaalmeedias mitmeid kampaaniaid, uudis levis kulutulena ning juhtum sai üha enam kajastust. Juba järgmisel päeval kirjutati ka tuntud rahvusvahelises väljaandes artikkel, kus kritiseeriti Kanaari saarte valitsust liigses hoolimatuses ja passiivsuses loomade kohtlemise pärast, olgugi et Kanaari lippu kaunistavad saare üheks sümboliks peetavad Kanaari koerad! Kriitika ja surve tõusis seejärel veelgi ning võitlused võimudega jätkusid… Võimud väitsid järjepidevalt, et loomi ei saa päästa kuna selleks puuduvad võimalused.
11 päeva hiljem aga plaanid muutusid, juhtum oli saanud juba nii palju kajastust, võime nii palju survestatud, et koerte päästmiseks anti luba ja järele jäi ainult leiutada ohutu viis kuidas loomad lõksust päästa. Vahepeal olid loomade toitmise ja jootmise oma kuludega enda peale võtnud kaks organisatsiooni - Volcanic Life ja Ticom Soluciones, kes loomadele droonidega toitu kohale toimetasid, ning loomade seisukorda monitoorisid.
Aktivistid olid vahepeal ‘crowdfundingu’ abiga kaasaelajatelt annetusi kogunud ja saanud viie erineva firma poolt pakkumisi, kes kõik pakkusid erinevaid lahendusi kuidas loomade elusid päästa. Üks neist oli galiitsiast pärit droonifirma Aerocámaras, kes lähenes probleemile eriti loominguliselt - droonid, koeratoit ja võrk. Nagu kalamehed, kes ookeanist võrguga kala püüavad, arvasid nemadki, et võrgu keskele asetatud söödaga suudavad nad looma sinna meelitada, võrgu kinni tõmmata ja ta drooniga seejärel ohutusse lennutada. Sellist ettevõtmist ei ole kunagi varem sooritatud ei Hispaanias ega välismaal…
Kuna ettevõtmine oli niivõrd eriline ja tähendas seda, et esmakordselt inimajaloos hakati sooritama midagi säärast, siis kogus juhtum veelgi rohkem tähelepanu. Droonifirma juht andis intervjuusid nii CNN’ile kui The Washington Post’ile, ning isegi Hispaania aeglane bürokraatia tegi paar pikemat-kiiremat hüpet ja firmale anti missiooni sooritamiseks roheline tuli, luba anti kaamerate ees aplauside saatel!
Järgmisel päeval, kui kogu kaadervärk oli juba kokku pandud, uudishimulikud silmad droonide poole pööratud ja päästedroon oli valmis sooritama oma esimese lennu juhtus aga midagi eriskummalist - koerad olid kadunud! Loomi otsiti taga igalt poolt, droonide ja termokaameratega, aga nood olid just kui õhku haihtunud. Koerte asemel leiti mõned jalajäljed ja seina peale kinnitatud valge lina, kuhu oli punase spreivärviga kirjutatud “Püsi tugev, La Palma, koerad on päästetud!” ning lipu alla oli signatuurina lisatud “A-rühm”...
Kas tõesti käis koeri päästmas seesama 80ndate teleshow’st tuntud põgenike kamp? Seda pole tänapäevani keegi veel kindlaks suutnud teha, sest anonüümne kamp, kes tõenäoliselt eluga riskides öösel jalameestena üle osaliselt jahtunud laava tükkide koerteni jõudsid on täpselt sama moodi saanud teatud moodi rahva kangelasteks ning on hetkel võimude poolt taga otsitud…
Kas vulkaan küsib ohverdust?
Järgnevat lugu kuulsin La Palma elanike käest. Nimelt, nagu me teame siis La Palma saar kuulub Kanaari saarte koosseisu, mis omakorda kuulub Hispaania Kuningriigi koosseisu, mis on teada-tuntud ka oma tugeva katoliikliku kultuuripärandi ja usuloo poolest. Ka tänapäeval järgitakse Kanaaridel samu traditsioone mida sajandeid tagasi - iga küla keskelt leiab katoliikliku kiriku, millest leiab mitmeid religioosseid maale, ikoone kui ka pühakujusid. Igal kirikul on oma kaitsepühak, kelle kuju või pilt asetseb tavaliselt kiriku altaril ja kelle poole käiakse kirikutes palvetamas.
Todoque kirik, mida laava enda alla mattis ja mida ka erinevad uudiste kanalid kajastasid oli teise nimega “paavst Püha Pius X kirik”. Kuna paavst Püha Pius X oli kuulutatud selle kiriku kaitsepühakuks siis tema kuju istus ka kiriku altaril. Enne kui laava jõudis kiriku enda alla matta paavsti pühakuju evakueeriti ning viidi La Laguna kirikusse. Just selle järel kui pühakuju sinna jõudis muutis laavajõgi oma suunda ja hakkas La Laguna poole liikuma… seejärel evakueeriti pühakuju Tazacortesse, mille järel laava taaskord suunda muutism, siht seekord Tazacorte suunas.... Pärast seda taheti kuju Los Llanosesse viia, aga nemad juba keeldusid kuju vastu võtmast!
Päris mitmed inimesed arvavad, et ehk oleks mõistlikum too pühakuju lihtsalt vulkaanile ohverdada…
Kuidas reisida La Palmale vulkaani vaatama ja kas seda tasub üldse teha?
Siiamaani nimetu vulkaani näol on tegemist ühe võimsa loodusnähtusega. Loomulikult on turistid ka meilt üsna tihti küsinud “Kuidas minna La Palmale vulkaani vaatama?”. Meie soovitame nii - enne minekut arvesta mitme mõjuteguriga ning alles siis otsusta, kas oled selleks ettevõtmiseks valmis! Äkki eelistad hoopis Tenerife päikese alla peesitama jääda või hoopis Tenerife, La Gomera või Gran Canaria saaretuuriga Kanaari elu-oluga lähemalt tutvust teha?
Kindlasti olete mõelnud kas selline vulkaaniturism on üldse moraalne? Siinkohal jätaksin selle lugeja enda otsustada - ühelt poolt minnakse vaatama laava poolt hävitatud piirkonda, mis on tekitanud kohalikele massiivset varalist kahju, stressi ja peavalu, teiselt poolt sõltub saare majanduslik olukord vägagi turismist, eriti nüüd kus suur osa banaanitööstusest on hävinenud, ja turismi pealt teenitud tulu aitab saare elanikel toime tulla.
Siin on meiepoolsed meelespead, mis on ehk abiks otsustamisel:
La Palma õhukvaliteet on hetkel väga halb, õhk on täis väävlit ja süsihappegaasi, ehk kui teil on kopsu- või hingamisprobleeme, või probleeme silmadega (tuhk on väga-väga valus kui silma satub), siis pead vähemalt hetkel saarele minemata jätma!
Arvesta sellega, et La Palmal võib juhtuda nii, nagu juhtus Hispaania pika nädalavahetuse ajal, mil La Palmale rändas tuhandeid turiste: nähtavus oli lihtsalt niivõrd halb, et vulkaani ennast tossu- ja tuhapilve seest ei näegi!
Sinu enda ja ka kohalike turvalisuse mõttes tuleb rangelt kinni pidada saarel kehtivatest reeglitest! See tähendab, et sõiduteede äärde rendiautodega niisama parkida ei tohi, sest see võib ummistada teid ja takistada päästjaid või evakueeritavaid! Samuti ei tohi piiretest “läbi hiilida”, et laavale lähemale pääseda - halvimal juhul tabab sind laavapomm või saad vingumürgituse, parimal juhul evakueeritakse sind päästemeeskonna poolt ja sinu õlule langeb mitmetuhande euro suurune trahv! Pildistamiseks ja vulkaani vaatlemiseks on mitmeid kirikuplatse ja vaateplatvorme, näiteks Los Llanos de Aridane linnast näeb vulkaani väga hästi!
Pea meeles, et oled saarel külaline! Tegemist on looduskatastroofiga, tuhanded inimesed on kaotanud oma kodud ja kogu oma vara! Vulkaani kõrval lärmamine ja pidutsemine mõjub lihtsalt väga ebaviisakalt ja lugupidamatult. Lugupidavad ja toredad turistid on muidugi saarele vägagi oodatud! Üks paar, kes omal käel La Palmat külastas kirjeldas kogemust nii: “Ainuke, mida saarel ei kohanud oli sallimatus turistide vastu ja ei näinud ka hirmu kohalike silmis. Seda nii vulkaanist 5 kui 50 km kaugusel. Vastupidi. Kõik olid väga lahked, rõõmsad ja abivalmid.”
Arvesta sellega, et vulkaani lähedus - mürin, maavärinad, plahvatused ja vaatepilt hävituslikele laavaväljadele võib tekitada hoopis teistsuguseid emotsioone kui oodata oskad…
Arvesta ka sellega, et kuna tegemist on väikese kohaliku saarega, siis võib juhtuda, et sa inglise keeles saarel hakkama ei saa. Võta kaasa sõnaraamat ja ürita suhelda meeldivate ja sõbralike kohalikega hispaania keeles!
Kui oled otsustanud La Palmale vulkaani vaatama tulla, siis tee omapoolne panus saare ellu - saar elatub ju suures osas turismist! Söö kohalikus restoranis, peatu kohalikus kohvikus, rendi endale kodumajutus, osta kaasa kohalikku toodangut ja kohalike käsitöömeistrite valmistatud suveniire… La Palma on tuntud näiteks oma banaanide ning siiditööstuse poolest, mitmestest poodidest leiad ka banaanipuust, laavast ja kohalikest vääriskividest valmistatud ehteid.
La Palma on palju enamat kui vulkaan! Mitte ilmaasjata ei kutsuta seda “ilusaks saareks”. Ideid milliseid kohti saarel külastada leiad siit ja siit. NB! Tenerife24 vulkaani tõttu La Palmale soovituure ei korralda, lingid on lisatud ainult selleks, et saaksite veidike iseseisvaks külastuseks ideid.
Võta kaasa prillid, müts ja näomask!
Nüüd, kui oled ikka päris kindel, et seda võimalust ei saa mööda lasta ja vulkaani lihtsalt peab ära nägema, siis siin on sinu variandid:
Korraldatud päevatuurid La Palmale:
Mitmed eri turismifirmad on hakanud korraldama La Palma päevatuure. Need hõlmavad ennast “kõik hinnas” teenuseid - laevapileteid La Palmale, bussiteenust ja mõned firmad pakuvad ka lõunasööki. Pane tähele, et osade päevatuuride jooksul võib sul nägemata jääda öine vaade, mis on vulkaani juures just see kõige-kõige muljetavaldavam osa.
Üks firma, kes pakub 109-euroseid ingliskeelseid päevatuure on Civitatis, mis väidab ka oma kodulehel, et 50% tuludest annetatakse La Palma saarele - rohkem infot siit!
Omal käel La Palmale:
Tenerifelt on La Palmale võimalik minna ka omal käel. Selleks soovitame võtta majutuse vähemalt üheks ööks, et näeksid kindlasti öist vulkaani! Siinkohal on sul vaja organiseerida transport ja majutus.
Esimese asjana, veel enne kui laevapiletid või majutus on üldse välja otsitud, soovitame uurida kas saarel on nendeks päevadeks saadaval rendiautosid! Kuna hetkel on rendiautodele niivõrd suur nõudlus, siis võib üldse juhtuda, et autod on tolleks päevaks kõik välja renditud! La Palma saarel opereerib näiteks Cicar, mille hindu ja saadavust saad kontrollida siit. Ühistranspordina liiklevad saarel Tilp bussid.
Teise asjana uuriksin kohe majutuse võimalusi. Soovitan majutust otsida linnas nimega Los Llanos või külas nimega El Paso, sest neist näeb vulkaani väga hästi! Saarel on ka paar hotelli, üks neist H10 Taburiente Playa. Majutuse leiad airbnb.com või booking.com.
Järgmisena jääb üle organiseerida transport, saarele saabumiseks on kaks võimalust: laevaga või lennukiga. Juhul, kui ööbid Tenerife lõunapiirkonnas soovitame kindlasti La Palmale laevaga minna! Laevad lähevad Los Cristianose sadamast mitu korda päevas, ühe otsa laevareis kestab umbes 2.5-4 tundi.
Laevareisi leiad kas Naviera Armase või Fred Olseni kodulehelt.
Juhul, kui peatud hoopis Tenerife põhjaosas, näiteks pealinna Santa Cruzi lähedal, siis on üheks variandiks minna La Palmale lennukiga. La Laguna ligidal asub Tenerife Norte ehk põhjalennujaam, kust käib tihe lennuliiklus kõrvalsaartega, näiteks La Palmale läheb lennuk pea iga poole tunni tagant ning lend kestab umbes 30-40 minutit. Siinkohal pead kindlasti meeles pidama, et tuha tõttu tühistatakse aeg-ajalt La Palma lende ning lennujaam võib olla mitu päeva suletud. Lennufirmad, millega saad otsida lende La Palmale: bintercanarias.com ja canaryfly.es
Lõuna-Tenerifelt pääsed muidugi ka põhjalennujaama Titsa bussiga! Bussiliiklusest loe natuke lähemalt siit artiklist!
Kust näeb La Palmal vulkaani?
Vulkaani ei näe saarel üldse mitte kohe saarele saabudes! Näiteks pealinnast Santa Cruz de La Palmast jääb vulkaan teisele poole mäekuru ning selleks, et vulkaan hakkaks paistma peab kõigepealt ette võtma vähemalt pooletunnise sõidu teisele poole saart Los Llanos de Aridane suunas. Tegemist on linnaga, mis on vulkaani tõttu majanduslikult päris tugeva põntsu saanud ja kust on ka mürisevat vulkaani hästi näha. Samuti on vulkaanile veelgi lähemal külake El Paso, kust ümbert leiate sellised maastikud, mis pärineksid just kui Tolkieni lugudest.
Ka vulkaaniturism on hoogsalt saarel alanud, eriti öösiti, kui toimub see kõik see kõige hirmuäratavam tulemäng. Siis on kirikuplatsid ja vaateplatvormid vaatlejaid tihedalt täis, kõige võimsamaid vaateid pakub El Paso ja Los Llanose vaheline teelõik, kust leiab paar teeäärset parklat. Platvormile tasub minna pigem sellistel öistel tundidel, kus enamik rahvast magab - näiteks kell 3-5 hommikul - sest kella ühe paiku öösel kui meie sinna saabusime olid platvormid veel rahvast täis ja parkimiskohta oli raske leida. Olgugi, et osad inimesed olid otsustanud sõiduteede äärtesse parkida, siis selline tegevus on saarel rangelt keelatud, kuna pargitud autod võivad takistada päästjate teed!
Igal juhul, kui olete saarele minemas, siis kindlasti oleks hea pärast reisi kuulda teie kogemusi - kirjutage meile kontaktivormi või kirjutage muljetest meile kommentaaridesse!
La Palma - rohkem kui vulkaan!
Kes veel ei teadnud, siis La Palma hüüdnimeks on “ilus saar”! Väike Tenerifest loode poole jääv saar on tuntud oma imelise rohelise looduse poolest! Saarel on palju peidetud pärleid - piraadikoobastest tähevaatlustobervatooriumiteni välja!
Viska pilk peale alljärgnevale videole vulkaanieelsest ajast, siin tutvustab Eike veidike La Palma saart ja selle pärleid: