Kaks nädalat hiljem…

Satelliitpilt La Palma saarest - pildil on näha vulkaanipurskest tekkinud gravitatsioonilained. Pildi allikas: MeteoLaMatanza

Käesolev artikkel on jätkuks blogipostitusele La Palma saarel hakkas purskama vulkaan! I osa, mis on kirjutatud vahetult pärast vulkaanipurset ja La Palma saarel hakkas purskama vulkaan! II osa, mis on kirjutatud nädal aega hiljem.

Tänaseks on sellest hetkest kui vulkaan purskama hakkas möödunud pea kaks nädalat. 28. septembril kella 23 paiku jõudis laava ookeanini muutes juba praegu La Palma saare kuju ning tekitades sellele ruutmeetreid juurde - saar on praeguseks suurenenud rohkem kui 20 hektari võrra. Nüüdseks katab laava aga La Palmal juba u. 340 hektari suurust maa-ala ja hävinenud või tugevalt kahjustada on saanud ligi tuhat hoonet. Esimestel päevadel, kui vulkaan alles purskama hakkas tundsid ja kuulsid kohalikud tugevaid vulkaani sisemusest tulevaid plahvatusi. La Palma valitsus saatis ühel päeval isegi 5km raadiuses elavatele inimestele sõnumid hoiatades neid, et nad igaks juhuks akendest eemale hoiaks, juhul kui need plahvatuse tagajärel purunema peaksid. Viimaste päevadega on plahvatused rahunenud, aga juurde on avanenud uusi suudmeid ja neli päeva tagasi täheldati saare lõunaosas Fuencaliente piirkonnas, mis asub 13-km kaugusel toimivast suudmest mitmeid maavärinaid, üks neist 3,3-palline, mis tekitas ka seal elanike hulgas ärevust…

La Palma banaanid ja nende kurb tulevik

23ndal septembril, 2021, 4 päeva pärast vulkaanipurske algust tegi fotoajakirjanik Kike Rincón kuulsa pildi banaanipõldudel töötavast Yulian Lorenzost, mis ka koheselt kulutulena Hispaania ajalehtedes ja sotsiaalmeediates levima hakkas! Pilt kujutab endast 33-aastast paksu tuhaga kaetud banaanipõllu töölist Yuliani kandmas enda õlul 70-kilost banaanikobarat. Mees üritab fotol koos teiste töölistega päästa, mida päästa annab, enne kui laava või vulkaanituhk mahuka ja raske töö tulemusel saadud banaanisaagi lõplikult hävitab. Päeva lõpuks oli mees kandnud istandusest välja umbkaudu 70-80 banaanikobarat. Fotost on tänaseks saanud La Palma elanike vastupidavuse ja vulkaaniga võitlemise sümbol. Vulkaanipurse võib seisatada kuni poole La Palma saare majandusest väga pikaks ajaks…

33-aastane Yulian Lorenzo kandmast La Palma vulkaanituhast välja 70-kilost banaanikimpu. Foto: KIKE RINCÓN (EUROPA PRESS) Allikas: El Pais

Nii nagu El Hierro saarel kasvatatakse peamiselt ananassi, on banaanikasvatus La Palma saare elanike peamine elatusallikas. Banaanikasvatus moodustab La Palma majandusest umbes poole - banaanipõllud katavad saarel rohkem kui 3000 hektarit maad ja kõige rohkem banaaniistandusi leiab just sellest piirkonnast, mis laavakeeltele ette jääb. Asja teeb traagilisemaks veel see tõsiasi, et isegi need banaanipõllud, mis laavakeele ette ei jää sõltuvad ümberkaudsest niisutussüsteemist. Kuna La Palma on Kanaari saarte kõige niiskem saar - saare keskel asub kunagine suur vulkaanikraater ja tänavune rahvuspark La Caldera de Taburiente, mille keskel laiub mageveekosk - see magevee hulk on võimaldanud saarele ehitada niisutussüsteemi, kust vesi liigub reservuaaridesse ja sealt saavad selle mageveega banaanipõllud kastetud. Tänaseks päevaks on tänu vulkaanipurskele see niisutussüsteem kahjuks hävinenud, mis suure tõenäosusega tähendab kõigi sellesse piirkonda jäävate banaanipõldude sööti jäämist. Meieni on jõudnud värsked uudised et hetkel proovitakse magevett saada ookeanivee demineraliseerimisestm, et sedaviisi saadud värsket vett kasutada vee järgi janunevate baanapõldude kastmiseks. Ka minu elukaaslase isa käib murelikult iga päev banaanipõldude juures tööl, tavalise pooletunnise töölesõidu asemel aga kestab sõit teede hävinemise pärast lausa kolm tundi… Mis saab “Ilusa Saare” majandusest edasi? Praegusel hetkel ei oska keegi sellele küsimusele vastata…

Aga äkki istutaks uue laava peale uued banaanid?

Kindlasti olete kuulnud, et vulkaaniline tuhk sisaldab suurel hulgal toiteaineid ja sobib väga hästi väetiseks, aga selleks et jahtunud laavat istanduse või peenrana kasutada saaks on vaja oodata mitusada aastat! Pärast laava jahtumist, esimesed sada aastat sellise pinnase peale päris kindlasti midagi ei kasva, sest maapind on laava tahkumise järel kivikõva nagu kivi ikka! Alles pea saja aasta pärast hakkavad sinna idanema tillukesed kõrbetaimekesed, nagu näiteks piimalilled (mida võib kogemata kaktuseks pidada). Aja jooksul kasvab neid vähenõudlikke taimi laava peale juurde ja koos niiskuse ja hapnikuga muudavad nad kivist pinnast tekitades tekitades ajapikku “metsiku lääne” moodi maastikku, kus kasvavad ainult mõned taimeliigid. Ühte näidet sellisest vulkaanilisest maastikust ja taimestikust võite te kohata Tenerifel, Puertito de Güimari sadamalinna kõrval. Kohalikud kutsuvad seda kohta “Malpais de Güimar”. “Malpais” ehk otsetõlkes “paha maa” on oma nime saanudki selle järgi, et sinna aastasadu midagi istutada ei ole saanud - ei viljapuid, peenraid ega põõsaid! Nii et, kahjuks ka La Palmal ei ole võimalik niipea banaanipeenraid juurde rajada, ning La Palma uued ruutmeetrid jäävad kõige tõenäolisemalt puutamata tühermaaks ehk värskeks “pahaks maaks”.

Siin paar pilti Malpais de Güimar looduskaitsealalt Tenerifel:

Kas tuhapilv jõuab ka Tenerifeni ja kas seetõttu võib juhtuda, et puhkused ja lennud tühistatakse?

Kanaari saartel puhuvad valdavalt kirde passaattuuled, mis tähendab seda, et tuuled puhuvad la Palma saarest loode suunal suurde ja laia Atlandi Ookeani peale. Tenerife saar jääb La Palma saarest ida suunas.

Kui nüüd rääkida teoreetilistest võimalustest, et juhtuks nii nagu 2010 Islandi vulkaaniga, mis lennuliikluse seisma pani, siis selleks, et Tenerife saarele jõuaks märkimisväärne hulk La Palma saarel purskavast vulkaanist tulevat tuhka peaks vulkaaniline tegevus oluliselt La Palma saarel intensiivistuma! Eriliste loodusnähtuse kokkulangemisel peaks lisaks tulema ka troopiline torm, mis muudaks traagiliselt õhuvoolude liikumist kahe saare vahel. Samas troopiliste tormidega kaasneb alati vihmasadu, kus kõik raskemad osakesed sajavad vihmana esimesel võimalusel alla. Kui ka selline tuhapilv jõuaks Tenerifele, siis puudutaks see kindlasti rohkem Tenerife läänekallast, mitte Tenerife idakallast kus asub Tenerife lõuna lennujaamelpflight.com/tallinna-lennujaam/ ja kuhu saabub enamus Tenerifele tulevatest turistidest.

Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hetkel toimub La Palma saarel vulkaaniline tegevus saare läänekaldal ja kuna La Palma on kõrguselt teine saar Kanaari saarestikus Tenerife järel, siis tuhapilvel on juba La Palma saare idakaldale jõudmine tänu mägedele raskendatud.

Seega antud juhul on La Palma saarel purskav vulkaan vähemalt hetkeoludes Tenerifele väga väikese otsese mõjuga ja lennuliiklus toimub ka sama korrapäraselt nagu alati!

Appi! Aga mürgine õhk? Happevihmad? Tsunami?

Üsna pingeliselt oodati seda hetke kui laava ookeanini jõuab. 28. septembri hilisõhtul, 9 päeva pärast vulkaani purskama hakkamist see ka juhtus, laava leidis tee läbi banaanipõllu rannasopini, kus 1000-kraadine magma kohtus 20-kraadise ookeaniveega Playa del Perdido kivises rannas. Mõnes meediakanalis oli mitu päeva näha suuri sensatsioonilisi pealkirju, mis hõiskasid küll tsunamist New Yorkis, mürgisest õhust ja happevihmadest mandri-Hispaanias. Kohalikud teatajad seevastu andsid teada, et säärase purske puhul on tsunami oht ülimalt väike, sest laava liigub ookeanini väga aeglaselt. Samuti oli juba eelnevalt mainitud, et happevihmade tõenäosus on ülimalt väike, sest tossupilv kõrgub otse 4,5km kõrgusele üles ja tavaliselt on vihmapilved Kanaaridel palju madalamal. Risk oleks muidugi veidike suurem neile elanikele, kes asuvad laavajugade vahetus läheduses, paari kilomeetri raadiuses. Tossu mõjupiirkonna võrdluseks võiks tuua lõkketule - nagu ikka, need kes lõkkele kõige lähemal seisavad saavad ju ikka kõige rohkem lõkkesuitsu enda peale, kes aga kaugemal seisavad, need lõkkesuitsu küll näevad aga ei tunne, sest lõkketoss liigub ju üles, aga nende peale võib ikkagi sadada lõkkest tulev tuhk. Samuti väitis vulkaani riskidega tegelev ühing Plan de Prevención de Riesgo Volcánico en Canarias (Pevolca), et vaatamata vulkaani intensiivsusele pole õhukvaliteet La Palma saarel langenud. Tossu eest on ennast pidanud jällegi peitma laavale kõige lähemal, paari kilomeetri raadiuses asuvad piirkonnad, kus on tuule suuna muutudes paar korda kehtestatud ka karantiin.

Laava kohtumine ookeaniga. Pildi autor ARTURO RODRÍGUEZ, allikas El Pais

Kogukonna koostöö

La Palma kogukond kui ka kõik ümberkaudsed saared teevad siiamaani väsimatult tööd, et kõikidel elanikel oleks peavari, puhtad riided ja kõik eluks vajalik! Saare abistamiseks on raha kogunud ka erinevad kuulsused ja avaliku elu tegelased - üks Hispaanias tuntud Youtube’i staar Ibai Llanos kogus paari tunni jooksul internetiplatvormi Twitch kaudu live-streamingut tehes La Palmale lausa 100 000 eurot! La Palma valitsus on avanud ka pangakonto, kuhu on võimalik kõigil soovijatel annetusi teha (rohkem infot selle kohta leiad siit), samuti on seatud üles tasuta telefoninumber, mis pakub kohalikele inimestele psühholoogilist abi.

La Palmat on külastanud tänaseks nii Hispaania peaminister Pedro Sanchez kui ka Hispaania kuningapere.

Kui kaua vulkaan edasi purskab?

Sellele küsimusele ei oska keegi vastata. Teada on, et praegune vulkaan purskas maa seest esimese nädala jooksul välja rohkem laavat kui viimatine, 50-aasta tagune Teneguia terve oma purske aja jooksul. Praegusele vulkaanile ennustatakse pikka eluiga, kuigi see on pigem õuntelt loetud informatsioon, sest seda pole tegelikult võimalik kuidagi mõõta. Lanzarote saarel aastal 1730 kuni 1736 purskas kuulsas Timanfaya rahvuspargis vulkaan lausa 6 aastat järjest!

Hoiame teid igatahes ka edaspidi kõigega kursis. Kallistage kõvasti oma lähedasi ja püsige lainel!