Mis toimub praegu vulkaani äärel?

27-09-2021 - Lennud kõikidele teistele Kanaari saartele peale La Palma toimuvad korrapäraselt! (Tenerife Sur lõuna-lennujaam)

Artiklis jagab kohalike La Palma elanike kogemusi Annika

La Palma saare vulkaan, hetkel veel nimetu, hakkas purskama esmakordselt 19. Septembril kell 15:11 päeval ning on sellest ajast peale tulist laavat lakkamatult kuni 500 m kõrgusele taeva poole visanud, pildudes tuhka ja laavakivikesi lausa kuni 10 km raadiuses vulkaani suudmest. Üleeile õhtul avanes ka uus vulkaani suue, kust jookseb tulist laavat praeguse laavakeele peale ning mis toob maa sisemusest välja veelgi suurema koguse uut ja tulist laavat. Eemalvaatajale lausa apokalüptilisena tunduv vulkaan on tänaseks hävitanud 190,7 hektarit maad, 420 hoonet ja 16 kilomeetrit sõiduteed (elmundo.es). Kodudest on evakueeritud üle 6000 inimese.

Ka mina olen La Palma saarel elanud, minu elukaaslase pere elab põlvkondi juba La Palma saarel ja nende pere maja jääb vaid 7 km kaugusele tuld purskava vulkaani suudmest, samuti toimetavad osad nende pere liikmed ka päästjatena, seega siis, jutustan siin teile uudishimu ja ajaloo tarbeks kõigest, mida siiamaani tean …

Vulkaani areng

Vulkaan purskab nüüdseks (kirjutatud 26.09.2021) juba kaheksandat päeva. Tacande ja Tajuya külad on evakueeritud vulkaani plahvatusliku tegevuse tõttu ja uute avade avanemise võimaluse tõttu. Vulkaani tuhk on jõudnud juba 4km kõrgusele.

Esmakordselt kuulsime vulkaani võimalikust purskest, kui olime elukaaslase perega puhkusel El Hierro saarel, kui uudistesse tuli teade, et kodusaare La Palma maapõu on hakanud värisema ning väga tihedad erineva tugevusega maavärinad annavad märku sellest, et magma hakkab maapõuest end väljapoole pressima. Meie laadisime seejärel mobiilidesse alla “IGN Sismologia” rakenduse, millega saime kogu aeg jälgida, kui tihti ja millise tugevusega maavärinaid La Palmal parasjagu registreeriti. Lõpuks loetigi kokku u. 22 000 maavärinat, kui lõpuks andis viimase tõuke 4,2-palline maavärin, kui suur tossupilv purskaski maapõuest välja taeva poole. Ja kuigi purset oli ses mõttes oodatud, et inimesi oli mitu päeva ette teatatud ja osad elanikud ümberkaudsetest küladest ka juba aegsasti evakueeritud, siis jäi ikkagi paljudel majapidamistel üsna vähe aega, et oma vara kokku pakkida. Inimesed ise on praegugi väljaspool ohtu, evakuatsioon toimus koos varanduse ja loomadega juba eelnevalt, tänavapilt oli täis kaubikuid, mis koos inimeste vara ja loomadega ohutusse kaugusesse liikusid, teadmata kas nad oma koju iial tagasi saavad... Esialgu liikus laava kiiresti, mattes enda alla suudmele kõige lähema piirkonna hooned. Laava aeglustus seejärel ja liikus kiirusega 700m/h ookeani poole, praeguseks aga liigub laava edasi vaid umbes 1-2m/h andes võimalusi põhjalikemateks evakueerimistöödeks.

Kuigi laava liigub aeglaselt, aga samas visalt ning pidevalt avaneb ka uusi suudmeid, siis ei oska keegi täpselt ette ennustada, kuidas ja mismoodi laava täpselt voolab ja kelle maja või milline hoone järgmisena ette jääb… Nimelt, mida kaugemale laava suudmest jõuab, seda rohkem on sellel 1000-kraadisel laaval aega jahtuda ja seda tahkemaks laavamass muutub. Seetõttu moodustub laavakeele etteotsa kohati juba 15-meetri kõrgune tahke laavasein, mis sööb endasse halastamatult kõik, mis tema ette jääb.

Laavakeel liikumas mööda La Palma teed. Pilt: Borja Puig de la Bellacasa, Moncloa.

Autokapott kelgu asemel

Siinkohal räägin ma La Palma päästjatest ja konkreetselt ühest, minu elukaaslase onust, kelle läbi on saadud päästetud palju inimeste vara ja kelle lugusid me igapäevaselt kuuleme. Tema on üks eriliste oskustega mees, sest temas on palju leidlikkust ja ta suudab välja mõelda lahendusi seal, kus neid esmapilgul ei tundu üldse olevat …

Näiteks, ühel konkreetsel elanikul oli kodus kallist kanaari männi puidust tehtud raske kast, mida ei liiguta kaugele ka mitu tugevat meest. Mida siis sel juhul teha? Selleks tuleb lahti kangutada auto kapott, siduda sellele ümber nöör, raske kast sinna peale tõsta ja mööda tänavat läbi libeda tuha väärtuslik kast kaubikuni libistada… Samuti on ta jõudnud juba lahti kangutada majade seest mitmeid inimestele olulisi seife, liigutanud mööblit, evakueerinud tonnide viisi inimeste kallist vara laava eest ära .. Tänavad on kattunud paksu tuhakihi alla ja on sama libedad kui värske paksu lume puhul Eestis, ainult Kanaaridel pole kellelgi talverehve - kujutage nüüd ette seda libedust! Selleks, aga et päästjad pääseksid läbi tuhakihi töötavad ööpäeva ringselt ka lumesahad (sic!), mis lükkavad teid tuhast puhtaks.

Onu jõuab igatahes päeva lõpus koju üleni musta tuhaga kaetult.

Valjud plahvatused ja paks tuhk

Hommikune vaade muidu valgelt elumaja katuselt

Tänaseks on vulkaanipurse ainult võimendunud ja ei näita veel ühtki märki sellest, et vulkaan hakkaks rahunema, pigem vastupidi. Tuhapilv on jõudnud juba nii kaugele, et lennud La Palmale on tühistatud (26. septembri seisuga, aga juba taastatud) ja kohalikud elanikud kuulevad akende klirisedes ja uste kolisedes, kuidas vulkaan väljas möllab - on kuuldus, et nii mõnelgi majal on vulkaani plahvatustega tekkivate helilainetega aknad puruks löönud. Ka minu elukaaslase vanemate maja on mattunud paksu musta tuhakihi alla, samuti sajab taevast rahena alla väikesi kivikesi. Õues käivad nad ainult maskidega ja kaitseprillidega, pühkides oma katuselt nii palju tolmu kui võimalik ja varjudes ülejäänud aja majas sees … Nad on kirjeldanud seda kui “koroona karantiinist karmimat”, sest nüüd ei ole võimalust isegi majast väljaspool käia, välja-arvatud selleks, et katust pühkida. Nende maja uksed ja aknad on kaetud märgade käterätikutega takistamaks tuha jõudmist elumajja.

Miks aga minna kummikutes, mütsi, kaitseprillidega, kinnaste ja mitmekordse maskiga üldse oma katust pühkima, kui niikuinii sajab sinna tuhka koguaeg juurde? Tegemist on ennetava tegevusega - tuhka sajab katusele lihtsalt nii palju, et juhul kui peaks juhtuma, et hakkab vihma sadama (mida õnneks hetkel ei ennustata), ummistaks see kõik äravoolutorud ja tuhast saaks paks tihke mass, mis lisaks katusele kõvasti kaalu juurde. Kuuldatavasti varises lähedal ka juba tuha raskuse all sisse Kanaari maadluse ehk “lucha canaria” staadiumi katus …

Selleks, et teil aimdust oleks, milline on vulkaani jõud ja kuidas kõlavad selle plahvatused, vaadake alljärgnevat video koos häälega lõpuni:

Siit kuulete ka ühe La Palma kodu seinte vahelt, kuidas vulkaaniplahvatusi seestpoolt eluhoonet kuulda on:

Abi Tenerifelt

Ka inimesed ümbritsevatelt saartelt, seal hulgas meie kodusaarelt Tenerifelt, on võtnud südamesse aidata oma kogukonda. Näiteks meie armsa hubase Icod de Los Vinose linnakese restorani “Casa Carmeni”, kus mitmed teist ka meie Tenerife24 Suure Saaretuuril on mõnusasti lõunapausil oma kõhud täis saanud, omanik Jorge on korraldanud päästemissiooni ja heategevusliku korjanduse La Palma saare elanikele. Nädalavahetuseks pandi oma pere restoran kinni ja mindi appi naabersaare peredele. Icod de Los Vinosesse telliti kuus kaubikut, mis täideti kõiksugu hädavajalike tarbeesemetega - toitu, puhast pesu, laste mähmeidu, mänguasju lastele, tekke-patju jms, ning seilati laevaga seejärel La Palmale, kus need asjad ka abi vajavatele inimestele laiali jagati. Musternäidis number üks Kanaari inimeste lahkusest, töökusest ja kogukonna koostööst!

La Palmal kohapeal oli ka juba esimeste maavärinate järel ettevalmistatud evakueerimise- ja kogunemiskohad just spordihallidesse, kus töötavad ööpäevaringselt sajad kohalikud elanikud ja vabatahtlikud teistelt saartelt. Sotsiaalmeediasse on tekitatud abivajajate ja pakkujate võrgustik - näiteks minu elukaaslase pere majutab enda juures parasjagu hulganisti jooksu ehmatanud lemmikloomi, kellele omanikke järgi otsitakse.

Vaata kuidas Jorge ja vabatahtlikud tööd teevad SIIT

Siit näete ka Jorgelt meile saadetud pilte:

Kui kaua vulkaan edasi purksab?

Purske lõppu ei oska meist mitte keegi, isegi vulkanoloogid täpselt ette ennustada. Siiski, võttes arvesse vulkaani iseloomu on teadlased hetkel ennustanud vulkaani kestvust kuskil 24-st päevast 84 päevani. La Palma saare teadaolevalt pikim vulkaanipurse toimus 1585. aastal ja kestis 84 päeva; lühim purse toimus 1971. aastal ja selle pikkuseks oli 25 päeva.

Maailmas leidub väga erinevaid vulkaane, näiteks Stromboli vulkaan Itaalia rannikul on pursanud juba 2000 aastat! Mõni vulkaan purskab aga ainult ühe päeva. Smithsoniani Instituudi Globaalse Vulkanoloogia Programmi kohaselt on vulkaani keskmine purske aeg seitse nädalat (Penn State College).

Meil siin Tenerifel on aga kõik vanamoodi … tuhapilve näeb vaid kaugel taamal, 133km kaugusel La Palma saarel ikka siis, kui minna 2000 m kõrgusele El Teide vaateplatvormile ja vaadata loode suunas.

Sina, kallis lugeja, aga hoia ennast, kallista oma lähedasi ja püsi lainel. Vulkaani edasisest arengust annan teile ka edaspidi teada uute blogipostituste näol.

Tenerife24 Annika.